Kaitseväe kaplaniteenistust inspekteerinud Belgia kaitseväe peakaplan oli väga rahul Eesti sõjaväevaimulike keeleoskusega.
15. kuni 20. maini iga-aastasel NATO-poolsel kaplaniteenistuse inspektsioonil viibiv Belgia peakaplan kontradmiral ja kindralmajor Alfons Laureys külastas eile Kalevi Üksik-jalaväepataljoni Jägalas, Luunja Üksik-päästekompaniid, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi Tartus ning Pärnu Üksik-jalaväepataljoni.
Täna kohtus Belgia peakaplan kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning külastas Üksik-sidepataljoni, Üksik-vahipataljoni, Mereväebaasi, Lennubaasi ja Rahuoperatsioonide Keskust. Kokku kohtub Laureys 11 Eesti kaitseväe kaplaniga.
Belgia peakaplan kontradmiral ja kindralmajor Alfons Laureys kontrollis inspektsiooni käigus Eesti kaplanite akadeemilise ja sõjalise hariduse taset ning tundis huvi kaplanite töötingimuste üle, samuti huvitus kaitseväelaste suhtumisest kaplanitesse.
Kaitseväe peakaplani kolonelleitnant Tõnis Nõmmiku sõnul on iga-aastane Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse hindamine osa meie NATOsse pürgimisel. “Ühel korralikul NATO liikmesriigi kaitseväel peab olema korralik kaplaniteenistus,” ütles kolonelleitnant Nõmmik.
Kontradmiral ja kindralmajor Alfons Laureys kinkis Eesti kaplaniteenistusele hinnalise komplekti armulauariistu.
Eelnevatel aastatel on Eesti kaplaneid inspekteerinud kaplanid Kanadast, Suurbritanniast, ja Norrast, järgmisel aastal tuleb inspekteerima Ameerika Ühendriikide õhuväe kaplan.
Belgia peakaplan kontradmiral ja kindralmajor Alfons Laureys on sündinud 1940. aastal ning astus 16-aastaselt Belgia õhuväkke. Peale teoloogiaõpinguid Brüsseli ülikoolis ordineeriti Laureys Belgia Reformeeritud kiriku pastoriks. Laureys teenis kaplanina 25 aastat Belgia mereväes, muuhulgas võttis eskaadrikaplanina osa Lahesõjast.