“Kohtumine andis meile hea võimaluse lihvida NATO lahingugrupiga seotud teemasid,” ütles kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, kelle sõnul edeneb Eestisse saabuvate Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kaitseväelaste ning nende tehnika siirmine plaanide kohaselt. “Mitmerahvuselise lahingugrupi integreerimine võtab küll veidikene aega, kuid nende saabumine tugevdab kindlasti nii meie kaitsevõimet kui alliansi koostöövõimet tervikuna.”
Kohtumisel osalesid 14 riigi esindajad nii NATO lahingugruppidesse panustavatest kui neid vastuvõtvatest riikidest, samuti võtsid aruteludest osa NATO staabielementide (NFIU) kaitseväelased.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.
Eestisse saadetavasse lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Kokku kuulub Eestisse saabuvasse lahingugruppi ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.