Kindralleitnant Everardi sõnul on Eesti ja Ühendkuningriigi sõdurid koos teeninud sõjalistel operatsioonidel, mis loob eeldused veenva ja suutliku heidutuse loomiseks. „Pärast tänaseid arutelusid on meil oluliselt täpsem ettekujutus võimekustest, mida Eesti vajab ning siinsetest väljaõppevõimalustest, mida saame omavahel siduda,“ lisas Everard.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul peab järgmisel aastal NATO täiendavate julgeolekumeetmete raames Eestisse saabuva pataljoni näol olema tegu mitmerahvuselise lahingvõimelise soomusüksusega, mille juhtriik on Ühendkuningriik ning mis oleks vajadusel valmis kiirelt reageerima. „Otsuse üksuse kasutamiseks teeb Põhja-Atlandi Nõukogu ja kogu pataljoni juhtimine peab toimuma NATO käsuliinis,“ ütles Terras.
Lisaks kohtumistele kaitseväe peastaabis ja kaitseministeeriumis tutvusid Ühendkuningriigi delegatsiooni liikmed Tallinnas paikneva NATO staabielemendiga ja said ülevaate Läänemere piirkonna julgeoleku olukorrast ning Eesti kaitseväe struktuurist ja relvastusest. Homme külastatakse kaitseväe Tapa linnakut.
Selle aasta juulis Varssavis aset leidnud NATO tippkohtumisel otsustasid liikmesriigid nelja pataljoni lahingugrupi saatmise Balti riikidesse ja Poolasse, mille raamriigid on Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Kanada.