Neljapäeval, 19. detsembril tähistas kaitseväe diviis Eesti Sõjamuuseumis oma 107. sünnipäeva ja 2. taasloomise aastat.
„Täna tuletame meelde meie esivanemate otsustavust. Nende algatuse tulemusena olime võidukad Vabadussõjas. Kaks aastat tagasi otsustati taasluua diviis, mis on tänaseks näidanud, et suudab talle määratud ülesanded täita. Diviis on kaitseväe põhijõud, olles samaaegselt ka ühenduslüli erinevate domeenide ja liitlasüksuste vahel. Olen ülemana väga rahul liitlaste ja meie integratsiooniprotsessiga, seda nii siin juba paiknevate üksuste tasemel kui ka lisaüksuste kiirsiirmise vaatenurgast,“ ütles diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel.
„Õppused on näidanud, et diviis on valmis tulemuslikult rakendama maakaitseringkondi, tegema koostööd tsiviilasutustega kriisi- ja sõjaolukorras. See on meie laiapindse riigikaitse toimimise üks alustalasid. Järgnevatel aastatel ei muutu harjutamine vähemintensiivseks ja usun, et tänased tunnustamised annavad meie meeskonna liikmetele, ajateenistuses olijatele, reservväelastele, kaitseliitlastele ja liitlastele indu edasi areneda ja tagada meie peamise eesmärgi – kaitsta Eestit – täitmise,“ lisas kindralmajor Sirel.
Pidulikul aastapäeva üritusel osalesid diviisi allüksuste juhid ning oma teenistuses silma paistnud ja diviisi ülema poolt maaväe ristiga autasustatud kaitseväelased.
Eesti otsustas diviisi rajada 2022. aastal Madridi tippkohtumise järgselt ja tulenevalt halvenenud julgeoleku olukorrast. Valitsus otsustas diviisi loomise 8. detsembril 2022. Diviis täidab NATO poolt selgelt tuvastatud sõjalist vajadust. Kaitseväe diviis on esimese maailmasõja ajal 19.12.1917 Eesti rahvusväeosade juhtimiseks loodud 1. Eesti jalaväediviisi ja 21.11.1918 aastal Vabadussõja ajal loodud 1. diviisi õigusjärglane. Eesti Sõjamuuseum on samaaegselt ka kindral Johan Laidoneri muuseum ja 1917. aasta detsembrist 1918. aasta veebruarini oli alampolkovnik Laidoner Vene armee Eesti rahvusväeosade kõrgeim sõjaline juht – 1. Eesti diviisi ülem.
Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused. Eesti üksustest kuuluvad diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon, luurepataljon, suurtükiväepataljon ning staabi- ja sidepataljon.
