Kaitseväe diviisi staap tähistas kaitseväe 107. aastapäeva piduliku rivistusega peastaabi hoone ees.
„Diviisi ja kaitseväe ajalugu on omavahel tihedalt seotud. Diviis võitles Vabadussõjas ja on täna valmis oma ülesandeid täitma. Süva-, lähi- ja taga-ala lahingute võitmiseks peame olema valmis võiduks nagu meie eelkäiad olid Vabadussõjas,“ ütles diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel.
Rivistusel pidas kõne diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel. Samuti anti üle kaitseväe juhataja ergutused aasta jooksul silma paistnud teenistujatele.
Eesti otsustas diviisi rajada 2022. aastal Madridi tippkohtumise järgselt ja tulenevalt halvenenud julgeoleku olukorrast. Valitsus otsustas diviisi loomise 8. detsembril 2022. Diviis täidab NATO poolt selgelt tuvastatud sõjalist vajadust. Kaitseväe diviis on esimese maailmasõja ajal 19.12.1917 Eesti rahvusväeosade juhtimiseks loodud 1. Eesti jalaväediviisi ja 21.11.1918 aastal Vabadussõja ajal loodud 1. diviisi õigusjärglane. 1917. aasta detsembrist 1918. aasta veebruarini oli alampolkovnik Laidoner Vene armee Eesti rahvusväeosade kõrgeim sõjaline juht – 1. Eesti diviisi ülem.
Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused. Eesti üksustest kuuluvad diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, suurtükiväerügement, logistikapataljon, luurepataljon ning staabi- ja sidepataljon.
