Diviisi staabi- ja sidepataljon tähistas täna Paide ordulinnuse varemete vahel piduliku rivistusega kolme väeosa jaoks olulist sündmust – rotatsiooni korras toimus pataljoniveebli vahetus, eelmisel aastal üksuses teenistust alustanud ajateenijad saadeti reservi ning samuti tähistati väeosa lipu 95. aastapäeva. Peale tseremooniat oli huvilistel võimalus tutvuda väljapanekuga staabi- ja sidepataljoni varustusest.
„Uhke on olla tagasi Paides, meie lipu ajaloolises sünnipaigas, tähistamaks pataljoni lipupäeva. Märkimisväärseks teeb rivistuse meie pataljoni väljaõpetatud koosseisu reservi arvamine, kes on viinud juhtimistoetuse tagamise jälle ühe sammu võrra edasi ning seeläbi tõstnud juhtimispunktide ja ühenduste hukukindlust,“ ütles kaitseväe diviisi staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Veiko Raaper rivistusel. Lisaks märkis Raaper, et päevale andis lisaväärtust pataljoniveebli vahetus.
Staabi- ja sidepataljonist lahkuv pataljoniveebel, staabiveebel Jevgeni Kuznetsov sõnas oma lõpukõnes: „See oli huvitav katsumus olla jalaväelasest pataljoni veebel erialapataljonis, kus aeg-ajalt koosolekutel ja ka igapäevases teenistuses kõlasid terminid, mis tundusid nagu „liblikate keel“. Aga see omakorda kinnitab ka minu veendumust, et kui juhil on head erialase ettevalmistusega alluvad, siis ülem ei pea olema erialaspetsialist – piisab sellest, et eesmärgid on selged.“
Omakorda uue pataljoniveeblina teenistust alustav staabiveebel Dmitri Eesalu kinnitas oma tervituses, et varasemate pataljoniveeblite poolt hoitud traditsioonid on ka edaspidi kindlates kätes. „Meie pataljoni distsipliin, väljaõpe ning lahinguvalmidus ei lange – need jäävad vähemalt sama tugevaks!“ sõnas staabiveebel Eesalu.
Sidepataljonile annetasid väeosa lipu, millel on kujutatud ka Järvamaa vapp, Järvamaa maavalitsus, Paide ja Türi linn 24. mail 1930. aastal.
1940. aasta sügisel, kui okupatsioonivõim oli asunud hävitama Eesti Vabariigi relvajõude, viis sidepataljoni leitnant Leonhard Hindoala salaja lipu oma kihlatu Lydia Mägi juurde Türile hoiule. Mägi hoidis lippu võõrvõimu eest peidus aastakümneid ning kui Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel ei olnud enam kahtlust Eesti vabaduse kestmises, julges ta tuua lipu avalikkuse ette. 30. juunil 1998. aastal annetas ta lipu Eesti sõjamuuseumile.
Eesti iseseisvuse taastamise järel arvati ajalooline lipp olevat hävinud, mistõttu kinkis president Lennart Meri 1994. aastal staabi- ja sidepataljonile uue lipu. Originaallipu avalikustamisel selgus, et algne lipp oli sootuks teistsugune kui 1994. aastal tehtu ning 2006. aastal tegid Järvamaa käsitöönaised originaallipu järgi väeosale lipust uue koopia.
1930. aastast pärinev originaallipp on nähtav Eesti sõjamuuseumis, 1994. aastal president Lennart Meri poolt annetatud lipp Järvamaa muuseumis ning Järvamaa käsitööliste tehtud koopia originaallipust on staabi- ja sidepataljonil aktiivselt kasutuses.
