Kaitseväe diviisi staabiülem kolonel Janno Märk kohtus USA 56. suurtükiväe väejuhatuse ülema kindralmajor John Raffertyga.
„Diviisi jaoks on oluline maaväe süvalahingu planeerimine ja läbiviimine ning erinevate domeenide efektide sünkroniseerimine, kus on oma roll ka USA 56. suurtükiväe väejuhatusel, kelle lahinguruum hõlmab ka NATO idatiiba,“ ütles kolonel Janno Märk.
„Kohtumine andis hea võimaluse arutada meie üksuste tegevusi. Minu üksuse vastutusala hõlmab ka kaitseväe diviisi. Eesti diviisi võimekused tulede ja luure osas on muljetavaldavad. Harjutame koos ja tugevdame sidemeid selleks, et kui seda peaks vaja minema, oleme valmis koos võitlusse asuma,“ ütles kindralmajor John Rafferty.
Kaitseväe diviisi suurtükiväepataljonil ja 56. suurtükiväe väejuhatusel on kavas ühine NATO õppus käesoleva aasta novembris.
56. suurtükiväe väejuhatus täidab USA Euroopa ja Aafrika maaväe väejuhatuse (USAREUR-AF) suurtükiväe staabi rolli ning üksuse eesmärgiks on samakõlastada, integreerida ja juhtida kaudtuld. 56. suurtükiväe väejuhatus planeerib ja koordineerib mitme domeeni ühendtulede rakendamist, tugevdab lahinguvalmidust ja rahvusvahelist koostoimet ning selle vastutusalas on uute tehnoloogiate rakendamine sihtmärkide leidmiseks, määramiseks ja kiirelt hävitamiseks.
Kaitseväe diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki: seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada sõjalisi operatsioone koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi.
Pildil vasakult paremale: kolonelleitnant Meelis Laanemets (diviisi staabi tuletoetusjaoskonna ülem), brigaadikindral Giles Harris (NATO eelpaigutatud vägede ülem Eestis, ÜK), kindralmajor John Rafferty, diviisi staabiülem kolonel Janno Märk
