27. oktoobrist 4. novembrini osaleb Eesti diviisi staap Ameerika Ühendriikide maaväe Warfighter õppuse järjekordses moodulis, mille käigus harjutatakse mitmedomeenioperatsioone Ameerika Ühendriikide maaväe 5. korpuse juhtimisel, koostöös nende 1. ja 3. jalaväediviisi, Ühendkuningriigi 3. diviisi, Prantsusmaa- ja teiste üksustega.
Eesti kaitseväe diviisi Warfighter programmis osalemise lähiaja eesmärgiks on saavutada 2024. aastal diviisi staabi missiooni juhtimise sertifitseerimine. Diviisi staap harjutab õppuse etteantud stsenaariumi järgi planeerimist ja operatsioonide elluviimist oma riigi kaitseks, heidutamaks ja tõrjumaks vastast ning näitamaks võimekust, oskusi ja koostoimet partnerite ja liitlastega.
Stsenaariumid kombineerivad kineetilisi-, küber- ja mittekonventsionaalseid rünnakuid ja need leiavad aset nii hoonestatud aladel kui ka puuduliku taristuga raskesti läbitaval maastikul. Diviisi koosseisu kuuluvad õppuse jooksul lisaks maakaitsele ja meie maaväeüksustele ka liitlaste manööverbrigaadid, aga ka helikopteri-, kaudtule- ja luureüksused.
„Warfighter programmi läbimine annab diviisile kvaliteedi tunnustuse meie suurima liitlasriigi aga ka teiste NATO liitlaste silmis. Eesmärk ongi liikuda pingelises ajaraamis tasemele, kus Eesti diviis on tunnustatud ja lahutamatu NATO struktuuri osa. Eestit oleme loomulikult valmis kaitsma ka rahvusvahelise tunnustuseta, programmi läbimine kinnitab liitlastele meie valmidust nende lisavõimeid rakendada nii Eesti kui muu NATO territooriumi kaitsel,” ütles diviisi ülem kindralmajor Veiko- Vello Palm.
Diviisi staapi nõustav Ühendkuningriigi major Mike Goodalli hinnangul on õppus oluline osa Ühendkuningriigi brigaadi integreerimisel Eesti diviisi. „Meie jaoks on oluline õppida Eesti sõjapidamise mõttelaadi. Diviis on endale seadnud ambitsioonika ajaraami ja me kõik anname endast parima, et aidata diviisi seatud eesmärkide saavutamise teekonnal,“ ütles major Goodall.
Eestil on reservarmee ja sellest tulenevalt osaleb diviisi staabiõppusel arvukalt reservväelasi ja ajateenistust läbivaid võitlejaid. Tsiviilelus Eesti tipparst ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Sisekliiniku juht dr. Toomas Kariis on reservkapten ja on õppusel militaarmeedik. „Annan tsiviilmeditsiini ja reaalelu sisendi. Õppusel käsitletud olukorrad annavad hulgaliselt mõtte- ja analüüsiainet meie tsiviil- ja militaarmeditsiini veelgi paremaks sidustamiseks. On positiivne, et õppusel on kaasatud nii tegevväelastest- kui reservväelastest meedikud, mis on edasise jätkuva koostöö nurgakivi,” ütles kapten Kariis.
Lisaks hindamismeeskonnale, osaleb õppusel kaudselt läbi simulatsioonikeskkonna ka õppe-vastane, kelle tegevust ja kavatsusi tuleb hinnata ning kavandada omapoolsed toimingud ning kooskõlastada need teiste, Eesti diviisi mittekuuluvate liitlasüksustega. Õppus toimub samaaegselt mitmes riigis – lisaks Eestile ka Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal – ning lisaks õppuse enda stsenaariumist tulenevatele tegevustele testitakse liitlasüksuste infovahetust.
Allüksuste ehk diviiside jaoks on oluline tegevusi planeerida juhtüksuse ehk korpuse plaanide ja tegevustega kooskõlastatult, tagades omavahelise koostoime kaudu rahvusvahelise korpuse efektiivse lahingutegevuse. Kahe nädala jooksul toimuv intensiivne staabiõppus annab staabi ohvitseridele võimaluse arutada stsenaariumite ja valitud tegevuste võimalikkust ja mõjusid.
Pärast praeguse Warfighter mooduli edukat läbimist, on diviisil veel ees staabiõppus 2024. aasta alguses ja märtsi alguses toimuv Warfighter WFX 24-3, kus hinnatakse diviisi valmisolekut lahingutegevuse läbiviimiseks.
Kaitseväe diviis on Eesti suurim maismaa struktuuriüksus, mis tegutseb kaitseväe juhataja vahetus alluvuses. Tegemist on sõjaaja üksuse ja alaliselt tegutseva struktuuriüksusega, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega, sõjalisi operatsioone.
Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi. Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel.
