Eesti kontingendi tsiviil-militaarkoostöö meeskonna ülema major Avo Aljase sõnul on tsiviil-militaarkoostöö üksus pidanud õppusel harjutama koostööd nii kohaliku kiirabi, politsei kui ka sõjaväepolitseiga. “Meie peamiseks ülesandeks on Põhjala lahingugrupi õppuse ajal olnud suhtevõrgustiku loomine ja kasutamine lahingugrupi peamise löögijõu ja kohalike tsiviilvõimude toetamiseks,” ütles major Aljas.
Eesti tsiviil-militaarkoostöö üksusesse kuulub seitse kaitseväelast ja kaitseliitlast. Rootsis toimuvast õppusest võtab kokku osa 2400 sõjaväelast seitsmest riigist. Õppuse aluseks oleva stsenaariumi kohaselt on fiktiivses riigis Bogalandis tekkinud pinged kahe etnilise grupi vahel ning Põhjala lahingugrupi ülesanne on juhtida rahvusvahelise kriisireguleerimise seonduvaid operatsioone, sealhulgas harjutada humanitaaroperatsiooni toetamist ning tsiviilelanikkonna evakueerimist.
Major Avo Aljase sõnul läbisid Eesti kontingendi kaitseväelased ja kaitseliitlased eelnevalt põhjaliku erialase koolituse, et võimalikus kriisikoldes oma ülesannetega toime tulla. “Enne õppuse algust osalesime meeskonnaga ameeriklaste pakutud tsiviil-militaarkoostöö alasel koolitusel ning harjutasime koostööd Rootsi jalaväepataljoniga, keda oma tegevusega toetame,” ütles major Aljas.
Eestist osaleb õppusel kokku 50 kaitseväelast kaitseväe peastaabist, Kaitseliidust, toetuse väejuhatusest, sõjaväepolitseist ja pioneeripataljonist. Eesti panustab Põhjala lahingugruppi tsiviil-militaarkoostöö meeskondade, sõjaväepolitsei, demineerimismeeskondade ja militaargeograafidega. Samuti kuulub Eesti kontingendi koosseisu rahvuslik logistiline toetuselement.
Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta esimesel poolel valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.