Täna Eesti-Soome koostööprojekti lõputseremooniale saabunud Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülema kindralleitnant Kari Rimpi sõnul jätkub sõjaline koostöö Viro-projekti lõpetamisest ja Eesti NATOsse astumisest hoolimata.
“Kahepoolne koostöö jätkub kindlasti,” ütles Soome peastaabi ülem kindralleitnant Rimpi. “Meil on väga hea koostöö ka NATO liikmete Norra ja Taaniga.”
Kindralleitnant Rimpi sõnul on tulevikus Eestiga peamised koostöövaldkonnad sõjaline treening ja sõjaline haridus.
Soome peastaabi ülem kohtus täna keskpäeval oma Eesti kolleegi kolonel Alar Lanemaniga.
Töökohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis arutati Eesti-Soome järgmise aasta koostööplaani ja edasist koostööd pärast Eesti NATO liikmelisuse saavutamist. Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid andsid kindralleitnant Rimpile ülevaate Eesti kaitseväe arendamisest NATOga lõimumisel.
Pärastlõunal kohtub Soome peastaabi ülem kaitseministeeriumi kantsleri Indrek Kannikuga.
Õhtul osaleb kindralleitnant Rimpi Viro-projekti lõputseremoonial.
Kindralleitnant Rimpi täidab Soome peastaabi ülema ülesandeid alates selle aasta algusest.
Kindralleitnant Rimpi asus teenistusse Soome kaitsejõududes 1968. aastal, ta on teeninud erinevatel ametikohtadel instruktorina, kompanii ülemana, staabiohvitserina, pataljoni ülemana, riigikaitsekursuste ülemana, kaitsepiirkonna ülemana, NATO mitmerahvuselise brigaadi ülemana, operatiivülema asetäitjana, maaväe ülemana ning kaitseringkonna ülemana.
Eesti rahutagajad on teeninud praeguse Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülema alluvuses 1998. aastal missioonil Bosnia-Hertsegoviinas, mil kindralleitnant Rimpi teenis Põhjala-Poola brigaadi ülema ametikohal.
Soome-Eesti kahepoolsed kaitsealased suhted algasid 1992. aastal. Koostöö on kätketud Eesti-Soome projekti (nn. Viro-projekti, loodud 1996), kus nõustajatena on osalenud Soome reservohvitserid. Pärast Viro-projekti lõpetamist minnakse üle “normaalsele režiimile”, mis tähendab, et koostööd hakkavad Soome poolelt seniste reservohvitseride asemel koordineerima Soome peastaabi ohvitserid.
2003. aastal oli 102 Eesti-Soome kahepoolse koostöö üritust.
Soome abi juures on olnud oluline osa koolitusel. Rohkem kui sada Eesti ohvitseri ja allohvitseri on õppinud Santahamina kadetikoolis, Lappeenranta allohvitseride koolis ja lühematel kursustel. Eestlastele on võimaldatud ÜRO sõjaliste vaatlejate kursusi Niinisalos. Soomlased on osalenud ka Eestis kõrgemate riigikaitsekursuste läbiviimisel.
Soome ohvitserid on nõustanud Eesti kaitseväge operatiivplaneerimise, mobilisatsioonisüsteemi, sidesüsteemide, logistika, personaliplaneerimise ja pioneeriteenistuse alal. Ekspertabi osutati kolmemõõtmelise õhuseireradari hanke protsessis.
Soome materiaalne abi on enamasti hõlmanud sidevahendeid, päästevahendeid, riietust ja kaarte. Suurim tehniline abi on patrull-laevade Suuropi ja Ristna kinkimine Eesti mereväele 1999. aastal.
Samuti on Soome olnud abiks suurtükiväe loomisel ning on kinkinud Eestile 19 haubitsat ja läbi viinud vastava väljaõppe. Eesti suurtükiväelased on käinud Soome polügoonidel kaudtule lahinglaskmistel.
Samas on soomlased nõu ja jõuga abiks olnud Kaitseväe Keskpolügooni rajamisel.