Neliteist kaitseväe ohvitseri ja allohvitseri sõidavad pühapäeval, 2. novembril Türgi Vabariiki, et osaleda NATO suurimal staabiõppusel Allied Action 2003.
Eesti kaitseväelased tegutsevad 3. – 18. novembrini Istanbulis läbiviidaval õppusel rahvusvahelise ühendväekoondise staabis ning maaväe komponendi staabis. Eestlased täidavad operatiiv-, logistika-, informatsiooni-, analüüsi- ja personaliohvitseride ning allohvitseride ülesandeid.
“Allied Action on NATO õppustest kõige komplekssem kriisireguleerimisõppus, mida võib käsitleda NATO eksamina rahvusvahelise ühendväekoondise kontseptsioonile,” ütles õppusel osaleva Eesti kontingendi vanem kolonelleitnant Mart Mikkelsaar.
Õppuse Allied Action 2003 käigus harjutatakse läbi rahvusvahelise ühendväekoondise staabi kokkukutsumine, lähetamine missioonipiirkonda, täiendamine NATO ja NATO rahupartnerlusprogrammis Partnership for Peace (PfP) osalevate riikide personaliga ning nende kasutamine rahuoperatsiooni läbiviimisel. Õppuse käigus luuakse reaalsed sideühendused NATO alaliste staapidega ning harjutatakse info vahetamist.
Õppusel osaleb kokku ligikaudu 2500 kaitseväelast erinevatest NATO staapidest, 17 NATO liikmesriigist ja 15 partnerlusprogrammiga PfP ühinenud riigist.
Õppuse läbiviimiseks moodustatakse rahvusvaheline ühendväekoondis (Combined Joint Task Force, CJTF), mis sisaldab kolme väeliiki – maavägi, merevägi ja õhuvägi. Rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF kontseptsioon võeti NATOs kasutusele 1994. aastal, täies mahus ei ole seda kasutatud praktiliselt ühelgi operatsioonil ega õppusel.
CJTF kontseptsioon on uudne ja väga funktsionaalne, kuna annab võimaluse efektiivselt juhtida operatsioone väljaspool NATO riikide territooriumi.
CJTF kontseptsioon võimaldab kasutada lühemat juhtimisahelat ning operatsioonijuhtide kohalolekut konkreetses missioonipiirkonnas, mis lihtsustab oluliselt operatsiooni läbiviimist.
Samas annab see võimaluse lähetada üksused piirkonda, kus vastuvõtjariigi toetus puudub või kus kohalik õhkkond on ebasõbralik NATO üksuste suhtes. Selline rahvusvaheline ühendväekoondis peab olema võimeline jääma operatsioonipiirkonda vähemalt kaheks aastaks.
NATO nägemuse järgi võib rahvusvahelise ühendväekoondise staap olla juhitud ka Euroopa Liidu poolt ning selles võivad osaleda nii NATO kui ka partnerriikide esindajad.
Sellel aastal viib õppuse läbi Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatus (AFNORTH), mille vastutuspiirkonda hakkab NATOga liitumisel kuuluma ka Eesti.