Täna, 21. novembril tähistab Eesti merevägi oma 90. aastapäeva piduliku rivistusega Mereväebaasis.
Pidulikule rivistusele eelneb pärja asetamine mereväekapten Johannes Hermi hauale Rahumäe kalmistul. Vabadusristi kavaler mereväekapten Herm juhatas Vabadussõjas Kunda meredessanti ja määrati Rannavalve ülemaks. Mereväekapten Herm oli 1919 – 1925 Eesti Merejõudude juhataja ja on ainuke ennesõjaaegne Merejõudude juhataja, kelle haud on Eestis tähistatud.
Kell 12.30 viiakse Mereväebaasis läbi juubelile pühendatud rivistus, millest võtavad osa kaitseväe juhataja ja mereväe ülem ning erumereväelased. Samuti asetatakse mereväe poolt pärg Pitka kivi juurde, millele järgneb pidulik lõunasöök mereväe veteranidega.
Juubelipidustused kulmineeruvad õhtul mereväe ülema mereväekapteni Igor Schvede piduliku vastuvõtuga Meremuuseumis.
Merevägi loeb oma sünnipäevaks mereosakonna asutamise aastapäeva Kaitsejõudude Peastaabi juurde 1918. aastal. Vastloodud mereväe üksused tegid kontradmiral Johan Pitka juhtimisel aktiivselt koostööd Tallinna reidile saabunud Briti eskaadriga ning korraldasid alates 1918. aasta detsembrist dessante põhjarannikule. Vabadussõja käigus osalesid mereväe laevad võitlustes Riia all, dessantides Soome lahe idaosas, ning ka Peipsil.
Tänane Eesti merevägi taasasutati mereväe osakonna loomisega peastaabi juurde 1993. aastal. Praegusel mereväel on kaks väeosa, Mereväebaas ja Miinilaevade Divisjon, viimasele alluvad ka mereväe laevad.