Detsembri lõpuks täitis kaitsevägi sada protsenti ettenähtud ametikohtadest NATO rahuaegsetes staapides.
Vastavalt NATO nõuetele peavad uued liikmesriigid oma NATO ametikohad mehitama selle aasta 30. juuniks 90 protsendi ulatuses, kuid Eesti mehitas kõik ametikohad juba eelmise aasta lõpuks.
Lisaks NATO staapidele teenivad Eesti kaitseväelased ka Euroopa Liidu sõjalises struktuuris ja teistes rahvusvahelistes üksustes. Kokku on Eesti kaitseväel välisteenistuses 43 ohvitseri, 22 allohvitseri ja 5 tsiviilametnikku.
Tegemist on küll rahuaegsetes staapides paiknevate ametikohtadega, kuid kõik NATO ametikohal teenivad kaitseväelased peavad olema 30-päevases valmisolekus ehk vajadusel lähetatakse nad NATO üksuse koosseisus välisoperatsioonile.
NATO ametikohad on jaotatud liikmesriikide vahel proportsionaalselt läbi kõikide juhtimistasandite.
Eesti kaitseväelastest teenib kõige kõrgemal NATO ametikohal endine maaväe staabiülem kolonel Peeter Hoppe, kes vastutab integratsiooni küsimuste eest Brunssumi Ühendväejuhatuse Staabis (Allied Joint Force Command HQ Brunssum).
Olulisematel positsioonidel teenivad ka kolonelleitnant Ilmar Tamm, kes Saksamaal Heidelbergis asuvas NATO maaväekomponendi staabis tegeleb sidealaste operatsioonide ja väljaõppega ning kolonelleitnant Riho Rõngelep, kes aitab tagada NATO Operatsioonide Ülemjuhataja esindatuse NATO Sõjalise Komitee (NATO Military Committee, MC) juures. Major Jaak Tarien aga teenib NATO Ümberkujundamise ja Arengu Juhatuse (Allied Command of Transformation, HQ SACT) ülema käsundusohvitseri ametikohal.
Kõige kõrgem kaitseväe ohvitser lähetatakse NATOsse teenima 2007. aastal, kui Eesti täidab rotatsiooni korras brigaadikindrali ametikoha NATO staabis Heidelbergis.
Allohvitseridest teenivad kõige kõrgematel ametikohtadel veebel Rando Randveer, kes on NATO Operatsioonide Ülemjuhataja protokolliallohvitser ja staabiveebel Gaido Nurmsalu, kes teenib Heidelbergis väljaõppeosakonnas ülemveebli ametikohal.
Lisaks staapidele asuvad 2006. aastal teenistusse üks ohvitser ja neli allohvitseri Maastrichtis paiknevas NATO sidepataljonis, mille ülesandeks on NATO õppuste ja operatsioonide sidealane tagamine.
Teenistus NATO staapides kestab reeglina kolm aastat ja välisteenistusega seotud kulud katab Eesti Vabariik.