Sepperi sõnul olid NATO mereväeüksused ühed esimesed, kes Ukraina kriisi valguses olid valmis oma laevad Läänemere regiooni saatma. “NATO jaoks on hetkel oluline eelkõige täpne merepilt, mis võimaldaks meie piirkonnas toimuvatele sündmustele kiirelt reageerida,” lisas Sepper.
Mereväekapten Sepperi sõnul on visiit samas ka tunnustuseks Eesti mereväele järjepideva ja aastatepikkuse panuse eest NATO 1. miinitõrjeeskaadrisse. Mereväeüksuste reageerimisvõime tagab eelkõige pidev koosharjutamine, mille heaks näiteks on NATO 1. miinitõrjeeskaader, kuhu kuuluvad laevad osalevad regulaarselt Läänemere regioonis läbiviidavatel õppustel ja operatsioonidel.
Eestis visiidil viibinud viitseadmiral Hudson kohtus lisaks veel kaitseminister Sven Mikseri, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega, asetas pärja langenud Briti mereväelaste hauale ning külastas mereväebaasi Miinisadamas, kus sai ülevaate Eesti mereväe hetkeseisust ja tulevikuplaanidest. Suurbritannias, Northwoodis asuva NATO mereväejuhatuse alluvusse kuuluva NATO 1. miinitõrjeeskaadri koosseisus teenib hetkel ka Eesti miinijahtija Sakala.