Sel aastal oli kohtumise keskseks osaks praktikad, protseduurid ja tegevused, mis puudutavad langenud sõdureid. Samuti oli kohtumise oluliseks osaks liitlaste vahelise koostöö arendamine ning kontaktide loomine ja üksteise praktikate ja traditsioonide parem mõistmine.
„Eesti kaplaniteenistuse vaatepunktist näeme, et meil on üsna palju sarnasusi oma liitlaste praktikatega – eriti Norra ja Ameerika Ühendriikidega. Ka üldise arenguna on näha, et NATOs liiguvad kaplaniteenistuse protseduurid ja praktikad üha enam üksteise toetamise suunas, erinevatest traditsioonidest ja kultuurist hoolimata,” ütles Eesti kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere.
Ka Baltimaades ja Poolas paiknevate Ameerika Ühendriikide üksuste kaplan kapten Kenneth D. Gillespie leidis, et pigem on koostööharjutusel osalenud riikidel oma praktikates ühist rohkem kui vähem. „Kokkusaamisega loodame vahetada kogemusi ning luua omavahel dialoogi ja sidemeid, saavutada teatud asjades ühine keel ning mõista üksteise filosoofiat,” lisas ta.
Taoliste kohtumiste üheks eesmärgiks võiks peakaplan Laanepere sõnul olla tulevikus mõnede tegutsemisprotseduuride standardiseerimine, et vajadusel oleks ühe riigi kaplan võimeline läbi viima liitlaste üksustele teenistusi ja protseduure, sõltumata viimaste spetsiifilisest kultuurilisest ja traditsioonilisest taustast.
„Selline kaplanite koostööharjutus on minu teada maailmas ainulaadne – kokku tulevad erinevate riikide esindajad ning teevad ühiselt koostööd ja väljaõpet,” ütles kolonelleitnant Laanepere. Ta lisas, et sellised temaatilised kohtumised loovad hea aluse koostööks tulevikus ning samuti loodavad nad harjutuses osalevate liitlaste ringi laiendada.
Balti kaplanite koostööharjutus leidis aset teist korda. Esimene taoline oli eelmisel aastal Leedus. Kokku osales harjutusel erinevatest riikidest ligi 30 inimest.