Jäta menüü vahele

Esimene Eesti sõjalaev saab vapi

Esmaspäeval, 24. aprillil, kell 15.45 toimub Hiiumaal Lehtma sadamas pidulik vapi annetamise tseremoonia Eesti Mereväe patrull-laevale “Ristna”.

See on ajaloos esimene kord, kui kohaliku omavalitsuse esindajate poolt Eesti sõjalaevale annetatakse vapp. Esimese algatuse Mereväe suhtes tegid Hiiumaa maavalitsus ja Kõrgessaare vald, soovides, et annetatud vapp oleks õnnetäheks laevale.

Vapi annetamise tseremoonial osalevad Eesti Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp, Hiiumaa maavanem Hannes Maasel, “Ristna” komandör nooremleitnant Jüri Saska, Kõrgessaare vallavanem Jaan Puusepp, Lääne kaitseringkonna ülem kapten Kaupo Kuningas, Hiiumaa piirivalve ja Kaitseliidu esindajad.

Kõrgessaare vallavalitsuses kirjutatakse alla koostööleping ja hiljem peetakse maha võrkpallivõistlus mereväelaste ja piirivalvurite vahel.

Enne II maailmasõda annetas Eesti Merejõudude allveelaevale “Kalev” vapi tehas “Aivaz”. Sõjalaev kannab vappi kui oma laeva sümbolit, aga ka kui märki sidemete süvendamisest rahva ja mereväe vahel. Sõjalaevadele vapi annetamise tava ning tihe koostöö laevameeskondade ning omavalitsuste või organisatsioonide vahel on maailma merevägedes laialt levinud.

Patrull-laev “Ristna” P 422 on 1999. aastal Soome Mereväelt kingitusena saadud endine “Rihtniemi”. Ehitatud 1957.a., renoveeritud 1981. Pikkus 34 m, laius 5,6 m, süvis 1,8 m. Tal on miiniveeskamisseadmed, süvaveepommiheitja, õhutõrjekahur ning aktiiv- ja passiivsonarid.

25. aprillil suundub “Ristna” esmakordselt Eesti mereväe lipu all rahvusvahelisele merepäästeõppusele SAREX 2000.

Keri üles