Teaduslikul seminaril käsitlesid ajaloolased nii Esimese maailmasõja laiemaid poliitilisi, ühiskondlikke ja sõjalisi mõjusid Euroopas ja maailmas kui ka tagajärgi üksikutele riikidele, nagu Saksamaa, Rootsi, Ukraina, Läti ja Eesti. Seminari ettekandeid on võimalik järgi vaadata aadressil http://bit.ly/1uekc16
„Esimese maailmasõja ajal toimunud taktikalised uuendused on relvajõudude doktriinides ja meetodites olulised tänase päevani, kuid võib-olla kõige olulisemaks tulemuseks oli operatsioonilise tasandi lahtimõtestamine Vene teoreetiku Aleksandr Svetšini kirjutistes,“ ütles üks seminari korraldajatest KVÜÕA sõjaajaloo professor Kaarel Piirimäe.
Piirimäe sõnul sundis kaevikusõda relvajõudusid kiireteks reformideks, milles kõige edukamad olid Saksa relvajõud, kes võimaldasid madalama taseme taktikalistele juhtidele suuremat otsustusõigust kui teiste riikide armeed.
Tuntumatest ajaloolastest esinesid ettekandega Lundi ülikooli ajalooprofessor Sverker Oredsson, Tartu ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg ning Ukraina ajaloolane ajalookandidaat Oleksandr Kirienko.
Seminari esimeses pooles ettekanded olid inglise keeles ning teise pooles eesti keeles. Rohkem infot ettekannetest ja esinejatest leiab aadressilt: www.ksk.edu.ee/Ims-teadusseminar
Esimese maailmasõja algusest möödus käesoleval aastal sada aastat. 1914. aasta sai murranguliseks maailma ajaloos, sest inimkond ei ole seni näinud niivõrd intensiivset ja purustavat relvakonflikti, mis hõlmas pea kogu maailma. Sõja peamine poliitiline tagajärg kogu maailmas oli tundmatuseni muutunud rahvusvaheline süsteem ning nelja suure impeeriumi lagunemisel tekkis mitu uut riiki, nende hulgas ka Eesti.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, tehes oma partneritega koostööd ülemaailmselt.