Reedel, 19. septembril saabusid lisaõppekogunemisele Okas 25-2 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelased, kes esmalt tutvusid uue varustuse, relvastuse ja tehnikaga.
„Meie üksus on saanud uued Negev kuulipildujad ja täpsusrelvad ning lisaks veel palju tehnikat, näiteks palgiveotraktorid,“ ütles 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem major Timo Leppik. „Pärast formeerimist ja esmast väljaõpet saavad reservväelased oma uued teadmised proovile panna juba maastikul.“
Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse 19. septembrist 5. oktoobrini toimuvale lisaõppekogunemisele diviisi 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni, diviisi õhutõrjepatarei ja diviisi suurtükiväerügemendi allüksusteste koosseisu arvatud reservväelased. Formeeritud 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelaste jaoks toimub lisaõppekogunemine perioodil 19.-23. septembrini. Lisaõppekogunemise eesmärk on veenduda üksuse lahingvalmiduses vastavalt üksuse lahingvalmiduse kavale. Seejärel harjutatakse põhitegevusi nagu välikindlustuste rajamist, tõkestamine ja kaevikuliinide kaevamine.
„Minu jaoks tuli kutse väga ootamatult. Istusin just parasjagu loengus, kui sain üllatuse osaliseks,“ ütles autojuht kapral Sergei Sibul. „Minu jaoks on õppusel osalemine väga positiivne. Saan siin kokku endiste teenistuskaaslastega ja ootan tutvumist uue relvastusega,“ lisas kapral Sibul.
Pioneeripataljon on toetav üksus, mille eesmärk on raskendada maastikul vastase üksuste liikumist ja tagada oma üksuste liikuvust, parandades teeolusid ja rajades tõketest ning miiniväljadest läbipääse ja parandada lahinguvõime säilitamiseks üksiksõduri ja üksuse üleelamistingimusi.
Tegemist on teise lisaõppekogunemisega sellel aastal. Eelmine lisaõppekogunemine Okas 25-1 toimus 22.–30. aprillini. Lisaõppekogunemisi on korraldatud alates 2016. aastast.
Lisaõppekogunemise Okas 25-2 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Lisaks harjutavad õppusele kutsustud üksuste reserv- ja tegevväelased lahinguvalmiduse saavutamist vastavalt üksuse lahinguvalmiduse kavale ning esmase lahingülesande täitmist. Õppusele kutsutakse Vabariigi Valitsuse määruse põhjal kokku kuni 242 reservväelast.
Peale lisaõppekogunemiste kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.
