„Kaitseväe teenistuse tähtsaim osa on reservteenistus. Hea reservvägi saab eksisteerida vaid siis, kui sellele eelneb hästi organiseeritud ajateenistus,“ ütles kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm üldkogu avasõnades.
Peastaabi ülem märkis, et esindusmeestel on kandev roll kujundamaks ajateenistuse nägu ajateenijate ja ülejäänud ühiskonna jaoks. „Esindusmehe roll on väärtuslik, kandke seda vastutust vääriliselt,“ lisas brigaadikindral Palm.
Esimese esindusmeeste üldkogu peamine eesmärk oli arutleda selle üle, milline on esindusmeeste institutsiooni roll kaitseväele ning milline võiks olla edasine suund. Päeva ajakava oli kirju, esinesid nii ajateenijad, tegevväelased kui ka erinevate valdkondade spetsialistid.
Erinevate ettekannete seas jagasid näiteks esindusmehed kogemusi praktikatest, probleemidest ja eduelamustest enda väeosades. Kaitseväe hetkeolukorrast läbi õigusvahemehe silmade rääkis kapten Karel Brandt. Senise ajateenistuskogemuste statistikat tutvustas kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse koordinaator Kairi Talves. Kaitseväeteenistusest üldiselt rääkis kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski. Vahest kõige põletavamast teemast, meditsiinist, kõneles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.
Esindusmees on ajateenijate poolt valitud ja teenistusküsimustes ajateenistuskoha ülema ees ajateenijate huvisid esindav kaasteenija. Esindusmehe valimise, nimetamise ja tegutsemise kord on sätestatud samanimelises kaitseministri määruses, mis võeti vastu 2003. aastal.