Euroopa Liidu Sõjalise Komitee korralisel töökohtumisel osalenud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on Euroopa Liit täiendavaks julgeolekutagatiseks Eestile.
Viitseadmiral Kõutsi sõnul sai kohtumisel selgeks, et EL on suuteline juhtima ja läbi viima julgeolekuoperatsioone.
“Siiski on Euroopa Liidu peamiseks eesmärgiks kriiside ennetamine,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Liitumiskutse saanud riigid täpsustasid ka oma pakutavad sõjalised võimekused Euroopa Liidu sõjalise võimekuse koondandmebaasi tarvis. Eesti poolt pakutud panus on kergrelvastusega jalaväepataljon alates 2005. a, sõjaväepolitsei üksus, demineerimismeeskond, tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) spetsialistide grupp, kolm miinitõrjelaeva ning ohvitserid erinevatesse staapidesse.
Lääne-Euroopa Liidu peasekretär Javier Solana tutvustas kohtumisel Euroopa julgeolekustrateegia kavandit. Kavandis on kirjas ELi võimalikud julgeolekuriskid ning erinevad võimalused nendega võitlemises. Eriti tähtsustatakse dokumendis riikidevahelist koostööd, seda nii Euroopa sees kui ka üle maailma.
Sõjalise Komitee kohtumisel osalenud Euroopa Liidu liikmesriikide ja liitumiskutse saanud riikide kaitsevägede juhid kinnitasid komitee järgmise poole aasta tegevuskava, arutasid võimekuste saavutamist ning Euroopa Liidu uue sõjalise eesmärgi (Headline Goal) koostamist aastani 2010.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
Kaitseväe juhatajat saatis visiidil Eesti alaline sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures kindralleitnant Johannes Kert ja sõjalise esindaja asetäitja EL juures major Tiia Sõmer.
1999. a lõpul võeti Helsingi Euroopa Ülemkogul vastu otsus, millega kiideti heaks Euroopa Liidu sõjaline peaeesmärk Headline Goal luua Euroopa Liidu kiirreageerimisjõud. Peaeesmärk nägi ette, et Euroopa Liit peab 2003. a olema võimeline lähetama 60 päeva jooksul kriisipiirkonda 50 000 kuni 60 000 inimest ning tagama missiooni ülalpidamine vähemalt ühe aasta vältel.