58 delegaati arutab nelja päeva jooksul Euroopa sõjaväespordi ees seisvaid küsimusi ning saab ülevaate osalevate riikide saavutustest ja väljakutsetest viimase aasta jooksul. Oma kaitseväelaste kehalise ettevalmistuse süsteemist teeb ettekande Taani delegatsioon, spordialadest on sel aastal erilise tähelepanu all judo, samuti saavad esindajad ülevaate sel aastal esmakordselt korraldatud sõjaväelaste paramängude kogemustest.
Kaitseväe sporditeenistuse ülema major Heino Märksi sõnul seob sport kaitseväge elanikkonnaga andes samas sportlasele kindlustunde ning võimaluse keskenduda treeningutele. “Sport ja kaitseväeteenistus on tihedalt seotud kogu maailmas – 50% taliolümpia- ning 30% suveolümpiamängudel osalevatest sportlastest on eri riikide kaitseväelased,“ ütles Märks.
Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) loodi 1948 aastal. Tänaseks ühendab see maailma suuruselt teine spordiorganisatsioon 133 riiki, Eesti astus nõukogu liikmeks 1993. aastal. Sellest alates on kaitseväe sportlased sõjaväelaste Euroopa ja maailmameistrivõistlustel võitnud 121 medalit, alates möödunud kümnendist on pea igal aastal Eestis korraldatud rahvusvahelisi sõjaväespordi maailmameistri ja regionaalseid võistlusi.
Alates 2006. aasta 1. veebruarist tegutseb staabi- ja sidepataljoni koosseisus kaitseväe spordirühm, mille eesmärgiks on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 19 tippsportlast, samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.