„Kohtumise eesmärk, lisaks aktuaalsete teemade avameelsele arutelule, on aasta jooksul tehtud koostööprojektidele hinnangu andmine, nende heakskiitmine või neile suuna andmine,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, kelle hinnangul saab möödunu aasta jooksul toimunud koostööd hinnata heaks.
„Mitmetes küsimustes on väljatöötatud konkreetsed arengusuunad ja nagu ütles minu Läti kolleeg – võivad olla küll väikesed sammud, kuid kindlasti paremuse poole,“ ütles kindralmajor Herem.
Kohtumisest võtsid osa Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Leonids Kalninš ja Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Jonas Vytautas Žukas, kes ühiselt arutasid sõjalise komitee formaadis regionaalset julgeolekuolukorda ja tegevuste koordineerimist olemasolevate rahvuslike ning regionaalsete mitmerahvuslike staapide vahel.
Ühiselt leidis ka kinnitamist, et nii kirdekorpuse, kirdediviisi kui äsja loodud põhjadiviisil on kasvav roll tegevuste planeerimisel. Samuti oldi ühisel meelel, et sõjaliste õppuste maht Balti riikides on kasvamas nii arvult, sisult kui mastaapsuselt. Nii leitigi, et Balti riikide ressursid nii rahaliselt kui harjutusalade osas on limiteeritud, mistõttu on väga oluline omavaheline koordineerimine, tihe koostöö nii rahvuslike kui rahvusvaheliste õppuste planeerimisel. Sääraselt saaksid kõik Balti riigid loodavaid väljaõppevõimalusi maksimaalselt ära kasutada.
Samuti pandi paika ka järgmine suurema arengusuund, milleks on merelise situatsiooniteadlikkuse parandamine ning ühiste merevägede arengusuundade kujundamine.
Aset leidnud kohtumise käigus said Balti kaitseväe juhatajad ka ülevaate olemasolevate ühisprojektide BALTBAT, BALTNET, BALTRON ja Balti Kaitsekolledži hetkeseisust, kus toonitati jätkuvat vajadust uute võimekuste leidmisel arendamaks ühiseid lahendusi.