Värskelt ilmunud kaitseväe aastaraamat annab ülevaate intensiivsest 2021. aastast ning on aruanne kaitseväe tegemistest Eesti inimestele.
„Aasta 2021 oli sündmuste ja arengusuundade poolest kaitseväele tõenäoliselt viimase 30 aasta intensiivseim,“ kirjutab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem aastaraamatu eessõnas. „Venemaa on 2021. aasta jooksul näidanud viimase 30 aasta suurimat agressiivsust ja meie oleme sellele vastanud ühe riigi kaitseväele kohaselt. Tulevik näitab, kas see on olnud „valmistumine“ või „ärahoidmine“, kuid ilmselt on kaitseväel keerulisemad ülesanded alles ees.”
Aastaraamatust saab ülevaate eelmisel aastal Euroopat tabanud olulisematest julgeolekukriisidest ning kaitseväe tegevusest möödunud aasta jooksul.
Kaitseväe luurekeskus annab aastaraamatus ülevaate Venemaaga seotud julgeolekupoliitilistest ja sõjalistest arengusuundadest. Suhetes lääneriikidega valitseb Venemaa režiimis soov muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, mille esimeseks sammuks on kontroll nn lähivälismaa üle ning seal oma mõju tugevdamine.
Aastaraamatust saab lugeda 2021. aastal jõudsalt arenenud koostööst liitlastega nii kodu- kui ka välismaal. Kaitsevägi läks appi Leedule ja Poolale, kes olid Valgevene poolt korraldatud migratsioonirünnaku all. Hiljuti täitus viis aastat NATO tugevdatud kohaloleku (eFP) vägede saabumisest Eestisse ning Eesti kaitseväe üksused said koos liitlastega harjutada erinevatel suurõppustel.
Aastaraamatust leiab lisaks lugemist ka riigikaitse arenguplaanidest, erinevate kaitseväe üksuste tegevustest ja tulevikuplaanidest, küberkaitsest, suurematest õppustest ning paljust muust huvitavast.
Tutvu aastaraamatuga:
