Käesoleval ja järgmisel nädalal harjutavad Kõrgema Sõjakooli lõpukursuse kadetid koos Viru Üksik- jalaväepataljoni ja Lääne Kaitseringkonna ajateenijatega Ida-Virumaal Sirgalas rühma lahinglaskmiste planeerimist ja läbiviimist.
Sel nädalal korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid lahinglaskmisi Viru Üksik – jalaväepataljoni ajateenijatele. Kadetid planeerivad lahinglaskmisi ning viivad need seejärel ka ise laskmisi juhtides läbi. Viru Üksik – jalaväepataljoni ajateenijate rühmaga koos lastakse tankitõrje raketikompleksidest MILAN ja miinipildujatest. Harjutatakse päevast ja öist lahinglaskmist ning lahinglaskmisi rännakul.
„Kadetid on oma ülesannete kõrgusel – nii lahinglaskmiste planeerimise kui ka läbiviimisega on nad hästi hakkama saanud,” ütles kursuse läbiviija kapten Kaido Lusik. – Kõrgema Sõjakooli grupiülem – sõjaväepedagoogika lektor.
Järgmisel nädalal korraldavad kadetid Sirgalas lahinglaskmisi koos Lääne Kaitseringkonna pataljoni ajateenijatega. Lääne Kaitseringkonna ajateenijate rühma on lahinglaskmiste ajaks tugevdatud miinipildujatega.
Õppuse eesmärgiks on anda kadettidele üksuse juhtimise kogemus reaalsele lahingusituatsioonile võimalikult lähedases olukorras. Saadud kogemusi ja oskusi saavad tänased kadetid kasutada hilisemas teenistuses üksuste väljaõppel ja välisoperatsioonidel.
Kõrgem Sõjakool on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu kuuluv Eesti ainus sõjaline kõrgkool. Põhikursuse lõpetavad kadetid omandavad kolme aastaga sõjalise kõrghariduse ning rühmaülema kvalifikatsiooni. Valida saab erinevate relvaliikide nagu jalaväe, tagateenistuse, side, pioneeriteenistuse, suurtükiväe ja õhutõrje vahel. Kaheaastasel keskastmekursusel omandavad õppurid kompaniiülema ja noorem – staabiohvitseride oskused ning saavad vastava magistrikraadi.
Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919.a, mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.