Kaitsejõudude Peastaap tähistas täna, 9. novembri keskpäeval piduliku rivistusega staabi 15. taasasutamise aastapäeva.
Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman tunnustas rivistusel peastaabis teenivaid kaitseväelasi ja ametnikke.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman ütles peastaabi rivistusel, et kaitseväe planeerimise põhisisuks peab olema esmase iseseisva kaitsevõime selge sidumine kollektiivsete kaitsesüsteemidega.
“Me ei saa oma piiratud ressursside tingimustes üles ehitada täiesti sõltumatut riigikaitset,” ütles brigaadikindral Laneman. “Kuid me ei saa ka vaid loota oma liitlastele, sest see lootus ei taga Eesti kaitset. Tähtis on tegelda mõlema suunaga pidevalt ja kooskõlas.”
Kaitsejõudude Peastaabi ülem rõhutas, et välisoperatsioonid on teadmiste ja kogemuste allikad, kus saavad selgeks kaitseväe tugevad ja nõrgad küljed. “Õppigem neist kogemustest, sest paremaid ja elulisemaid võimalusi selleks ei olegi olemas,” ütles brigaadikindral Laneman.
Kaitseväe juhataja tööorganina korraldab Kaitsejõudude Peastaap kaitseväe juhataja tööd, kaitseväe eelarve eelnõu koostamist, kaitseväe juhataja käskude ja juhiste ettevalmistamist ning suuniste andmist.
Peastaabi ajalugu algab 1917. aastal, mil tsaaririigi kokkuvarisemise järel moodustati Vene Ajutise Valitsuse loal Eesti Diviisi Staap. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist muudeti diviisi staabi nimi Eesti Sõjavägede Staabiks. Vabadussõja alguses moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja Staap, millele allusid Kindralstaap ja Korraldusvalitsus. 1929. aastal loodi Kaitsevägede Staap, mis võttis üle likvideeritud Kindralstaabi ja Korraldusvalitsuse funktsioonid ning sai 1938. aastal nimeks Sõjavägede Staap. Eesti okupeerimise järel 1940. aastal staap likvideeriti.
31. oktoobril 1991 moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega Kaitsejõudude Peastaap.