Kaitsejõudude peastaap valmistab oodatava NATO kutse vastuvõtmiseks ette ulatuslikku personali rotatsiooni olemaks suuteline lähituleviku prioriteetide elluviimiseks.
Kaitsejõudude Peastaap on koostöös kaitseministeeriumiga esitanud valitsusele kinnitamiseks määruse eelnõu, mis määrab kaitseväe väeosade struktuuri ja paiknemise. Struktuurireformi käigus kavatseb kaitsevägi määrata ametikohtadele kahe kaitseringkonna, kahe erikaitsepiirkonna ja jalaväebrigaadi juhid.
Kaitsejõudude Peastaabi juhtimis-ja struktuurireformi käigus muutuvad ka Kaitsejõudude Peastaabi ja peastaabi ülema ülesanded. Strateegilise taseme juhtimisorgan, kaitsejõudude ühendstaap, hõlmab Kaitsejõudude Peastaapi, väeliikide staape ning operatiivstaapi, mille koosseisus on ka ühendoperatsioonide juhtimiskeskus. Peastaabi ülema kohustused saavad lähitulevikus olema rohkem administratiivset laadi.
Kaitsejõudude juhtimisstruktuuri ootab lähitulevikus ees rotatsioon. Võimekad vanemohvitserid hakkavad juhtima pärast lähituleviku prioriteetide määratlemist oluliste ülesannete täitmist kodumaal ning osa neist asub teenistusse välismaal, vastavalt Eesti võetud ja võetavatele rahvusvahelistele kohustustele partnerriikide ja NATO ees.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem on planeeritud jätkama teenistust kaitseväes prioriteetsete ülesannete täitmisel. Kolm aastat kaitsejõudude peastaabi ülema ametikohal teeninud kolonelleitnant Aarne Ermus (36) esitas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsile lahkumispalve peastaabi ülema ametikohalt ning on valmis prioriteetide elluviimiseks uutel ametikohtadel.
Kaitseväe lähituleviku prioriteetideks on kiirreageerimis- ja lahinguvõimekuse tõstmine, see on kiirreageerimispataljoni ja jalaväebrigaadi loomine ning staabireform.
Kolonelleitnant Aarne Ermuse elulookirjeldus: CV