Rahvusvahelistes suhetes on õhus palju muutusi. 2016. aasta USA presidendivalimised võtavad aina enam tuure üles. Need valimised mõjutavad meid mitmel moel. Samal ajal on Euroopas palju ebastabiilsust. Muret tekitavad Suurbritannia debatt Euroopa Liidust lahkumise üle, äärmusluse kasv ja loomulikult põgenikekriis. Viimane omab väga tugevat mõju Euroopa Liidu ühtsusele. On tähtis, et Alliansi lõunatiib mõistaks, et nagu meie mured on nende omad, nii oleme ka meie neile toeks.
NATO-s liigume täna kursil Walesi tippkohtumiselt Varssavi tippkohtumisele. Eesti eesmärk on põlistada liitlaste kohalolekut siin ning näha NATO täielikku kohanemist muutunud julgeolekuolukorraga. Lisaks on aasta lõpus vaja otsustada, kas EL jätkab Venemaa-vastaste sanktsioonidega.
See viib mind, nagu inglased ütlevad, elevandini siin toas. Kuigi meie puhul on õigem rääkida karust. On selge, et Venemaa käitumisest Krimmis, Ida-Ukrainas ja hiljutisest avantüürist Süürias tuleb teha omad järeldused. Need sündmused on näidanud, et Kreml suudab Läänt strateegiliselt üllatada. Lisaks osutavad need president Putini modus operandile. Kremli tegevuses võib näha nii soovi end rahvusvahelisest tupikseisust välja murda kui kaitsta oma huve, sh taristut, Süürias.
Me oleme näinud ka kasvavat sõjalist võimekust. Venemaa jätkuvaks eeliseks on kiirus. Seda nii otsustusprotsessides kui vägede liigutamises. Kremli režiimi puhul on tegemist pikaajalise ohuga, millega peavad arvestama nii Euroopa Liit, NATO kui ka meie oma plaanides.
Iseseisvast kaitsevõimest
Me oleme kõige eelkirjeldatuga arvestanud. Ma tahan teid kõiki tänada selle töö eest, mida te teete iga päev selle nimel, et Eesti oleks kaitstud. Väikeriigina peame olema nutikamad ning kasutama ära kõiki oma võimalusi ning ressursse nii hästi kui võimalik.
Tunnustan teid nende sammude eest, mis tehti 2012.-2013. aastatel, mil me häbenemata tunnistasime, et peame oma plaanid ümber tegema. See, mida siis Riigikaitse arengukavas tehti, oli märgilise tähtsusega. See oli mõtteviisi muutus. Me mõistsime, et meil on kasu vaid üksustest, mis omavad väljaõpetatud isikkoosseisu ning ette nähtud varustust ja relvastust. Täna kaardil üksuste manöövreid planeerides võime arvestada, et need on ka reaalselt maastikul olemas.
Me nägime tehtud töö vilju ka selle aasta suurõppusel Siil, kus saime uhkusega üles rivistada kogu 1. jalaväebrigaadi koos relvastuse ja varustusega. Ma tahan esile tõsta ja eriliselt tänada Kaitseväe juhatajat kindralleitnant Terrast suurepärase töö eest ning kõiki neid, kes ühel või teisel moel panustasid Siili õnnestumisse. Iga okas tõesti loeb!
Sarnaseid õppuseid tuleb regulaarselt korraldada ka tulevikus. Mainisin ennist me naabri kiirust. On tähtis, et oleksime veel kiiremad. Sellest sõltub me riigi julgeolek. See tähendab, et kõik protsessid peavad kulgema nagu õlitatult. Siili puhul oli meil üsna pikk ettevalmistusaeg. Ent juba 2016. aastal peaksime endale eesmärgiks seadma veelgi lühema etteteatamisega lisaõppekogunemise korraldamise. Jõustuv uus riigikaitseseadus annab meile selleks võimaluse, kasutagem seda paindlikkust ära.
Järgmise aasta siht peaks olema üksuse testimine olukorras, kus lisaõppekogunemise etteteatamise aeg on väga lühike. Me ei tohi seejures kohkuda võimalike vigade ees, vaid nägema neis võimalust oma kitsaskohti parandada. Ega ilma asjata ei öelda, et harjutamine teeb meistriks.
Selleks, et õppusel poleks nii raske ja lahingus veel kergem, vajame head ülevaadet reservväelaste kontaktidest. Ka nemad peavad teadma, kuidas kriisiolukorras käituda ning mis on nende ülesanded. Ilma nende teadmisteta ei saa süsteemi edukalt käivitada. Realistlik lähenemine, julgus oma piire testida ning soov areneda viivad meid edasi ja teevad meid tugevamaks.
Uus kümneaastane plaan
Värsket pilku ja julgust oma reaalseid võimalusi tunnistada on vaja ka me arengukavade juures. Käimas on nii nelja-aastase kui uue kümneaastase plaani üle vaatamine. Peame seejuures tegelema oma võimelünkadega ning omama pikaajalist visiooni. Panen teile kõigile südamele, et võtaksite neid protsesse tõsiselt ja ei läheneks neile rutiinselt.
Igasugune planeerimine eeldab ka, et me eesmärke ja üksuseid kirjeldavad dokumendid on ajakohased ja pädevad. Siinkohal on keskse tähtsusega, et omaksime täpseid ja adekvaatseid üksuste koosseisu- ja varustustabeleid. Ma tean, et paljud teist tegelevad selle tähtsa tööga. Aitäh!
Tahan eraldi välja tuua Kaitseliidu panust. Kaitseliit on me sõjalise kaitse mudelis väga oluline. Te aitate hoida ja tõsta kaitsetahet ning te õlul on suur roll ka sõja ajal. See turvavaip, millega te Eesti katate, on läbi mõeldud sammude ja suure töö tulemus. Tean, et Kaitseväe juhataja on ka alla kirjutanud Kaitseliidu koosseisu- ja varustustabelitele, mis aitavad tagada, et maakaitsestruktuur hästi toimiks. Suur tänu selle töö eest ning jõudu selle info viimisel kõigi kaitseliitlasteni!
2016. a eelarve
Omalt poolt kinnitan, et Eestis on tugev poliitiline üksmeel hoida kaitse-eelarvet vähemalt 2 protsendi tasemel. Valitsus on eraldanud ka lisaressursse liitlaste kohaloleku kulude katmiseks, et vastuvõtva riigi kohustused ei takistaks me iseseisva kaitsevõime tugevdamist.
2016. aasta kaitse-eelarve kasvab 9 protsenti 449 miljoni euroni. See aitab tagada Eesti kaitsevõime arengu ning uute suurte relvasüsteemide nagu jalaväe lahingumasinate ja tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hangete jätkumise. Samuti investeeritakse üle 50 miljoni euro erinevatesse taristuprojektidesse.
Jätkame investeeringuid ka ajateenijate tingimuste parandamiseks ja rajame Tapa linnakusse 240 ajateenija majutamiseks kasarmu. Tugeva reservi loomine on me julgeoleku alustala. Me võime palju rääkida sõja uutest vormidest, kuid kui sõdurioskused jäävad omandamata, kui relvakäsitsemise ja laskeoskust napib, siis me ei suuda oma riiki kaitsta. Seejuures tuleb ka ajateenistust värkse pilguga vaadata. Noorte tervis pole enam nii hea ning ka rahvastikuprotsessid mõjutavad me reservi loomist. Peame oma kehtivaid süsteeme üle vaatama, küsima kas saaksime asju teha paremini ning tulema välja uute mõtetega. Tahaksin siinkohal kiita Kaitseväge initsiatiivi haaramise eest. Alles hiljuti testiti uutmoodi sõduri baaskursuse läbiviimist. Sarnaseid algatusi tuleks igati soosida.
Me eelarve fookus on kindlasti me kõige väärtuslikuma vara – inimeste hoidmisel. Mul on hea meel kinnitada, et tegevväelaste arv on kasvanud üle ootuste kiiresti. Aasta algusega võrreldes on see kasvanud 126 inimese võrra 3324ni. Riigikaitse arengukava eesmärgi saavutamisest oleme maas vähem kui 50 inimese võrra. See näitab, et on tehtud head värbamistööd ning vähem inimesi on teenistusest lahkunud.
Me eesmärk on seda positiivset trendi hoida. Üks viis seda teha on motiveeriva palga abil. Mul on hea meel, et järgmisel aastal on meil võimalik tõsta iga tegevväelase palka vähemalt 50 euro võrra kuus (bruto).
Raha on küll oluline, aga me ei tohi ära unustada ka muul viisil oma inimeste motiveerimist. Me jätkame rotatsioonide ja teenistuskoha vahetuse soosimist. Kahtlemata on muutunud julgeolekuolukord kaasa toonud töökoormuse kasvu, mis suureneb vastuvõtva riigi kohustuste täitmisega. On tähtis, et oskaksime üksteist toetada ja väärtustada. Hea sõna ja tunnustus ei maksa midagi, küll aga muudab tööõhkkonna meeldivamaks ning aitab saavutada paremaid tulemusi.
Eestile on tähtis olla ka julgeoleku suurendaja. Järgmiseks aastaks oleme palunud mandaati kuni 375 kaitseväelase missioonile saatmiseks. See moodustab pea 10% Eesti rahuaegsest kaitseväest. Seda panust hindavad kõrgelt me omad inimesed ja me liitlased. Me jätkame sellega seotud veteranipoliitikaga ning veteranipäeva tähistamisega. Ikka selleks, et hoida ja tunnustada kõiki neid, kes on enda elu ohtu seadnud sõjalistes konfliktides.
Lisaks vähendame Kaitseväe töökoormust loodava Riigikaitse Investeeringute Keskuse abil. See teema on pikalt laual olnud ning keskus käivitub 1. jaanuaril 2017. Tegin selle põhimõttelise otsuse, et Kaitsevägi saaks keskenduda oma peamisele tööle – sõjalisele riigikaitsele. Väikeriigina peame tegema asju võimalikult efektiivselt ja nutikalt ning uue keskusega me teemegi seda. Samas hangete planeerimine jääb nii nagu see on alati olnud – läbi kümne-, nelja- ja üheaastaste plaanide. Keskuse käivitamiseks on varutud üle aasta, et saaksime kõik sammud koos Kaitseväega läbi mõelda. Selle projekti õnnestumine on meie kõigi kätes.
Eraldi väljakutse on riigikaitseliste koormiste ettevalmistamine. Täna tehakse ettevalmistusi riigikaitseliste koormiste koondkava kinnitamise ettepaneku esitamiseks Vabariigi Valitsusele. Paralleelselt töötab Kaitseministeerium koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti (KRA) ja teiste asutustega välja koormiste praktilise kasutusele võtmise süsteemi jõustruktuurides. See nõuab head koordineerimist erinevate partnerite vahel, oskust olla diplomaatiline, aga järjekindel. Tänu loodavale tsiviiltoetuse registrile saame kaardistada me võimalused ning vältida erinevate asutuste poolt samade ressursside kasutamist. Seeläbi tugevdame taas oma iseseisvat kaitsevõimet.
Rahvusvahelisest koostööst ja kollektiivkaitsest
Mõne sõnaga ka rahvusvahelisest koostööst ja kollektiivkaitsest. Kui vaadata rahvusvahelist suhtlust laiemalt, siis Eesti huvides on kahtlemata regionaalse julgeoleku suurendamine. Järgmine aasta on meil selleks väga hea võimalus, sest Eesti on Balti kaitsekoostöö eesistuja ning Taaniga kaaseesistuja Põhjala ja Balti koostöös.
Me peame õppima ka üht oma lipulaeva – küberkaitset – paremini oma huvides ära kasutama. Eesti küberekspertiis on üks põhjus, miks Eestiga istutakse laua taha. Selle teema abil on meil võimalik oma liitlastele ja partneritele ka muid sõnumeid edastada.
Ent me rahvusvahelise koostöö raskuspunkt on siiski NATO-l ja kollektiivkaitsel. Vähem kui aasta pärast, juulis 2016 toimub NATO Varssavi tippkohtumine, kus vaadatakse üle Walesis kokkulepitu ning hinnatakse ohte 360 kraadi ulatuses. See tähendab, et pööratakse tähelepanu nii ida- kui lõunasuunalistele väljakutsetele.
Hea on tõdeda, et NATO valmiduse tegevuskava rakendamine edeneb üldjoontes plaanipäraselt. Kuigi kõik liitlased pole oma kaitse-eelarveid veel suurendanud nagu Walesis kokku lepiti, on hea nentida, et me lähipiirkonnas on seda tehtud.
Peamine töö käib NATO-s sõjalise võimekuse kasvatamise nimel. Heaks on kiidetud uuendatud NATO kiirreageerimisvägede ning seejuures uue väga kiire valmidusega sihtüksuse loomine. Loodud on ka NATO staabielemendid, mille täisoperatiivsus tuleb saavutada Varssavi tippkohtumiseks.
Me julgeoleku seisukohalt on tähtsaim eesmärk kaitseplaanide, täpsemalt öeldes operatiivplaanide uuendamine. Siinkohal on parima tulemuse saavutamiseks vajalik Kaitseväe aktiivne kaasumine.
Kindlasti pole see töö kerge. Ma tahan teid kõiki selle panuse eest tänada. Palun viige minu tänu ka oma inimesteni – kõigini, kes liitlastega kokku puutuvad, alates neist, kes aitavad tagada, et kõigi kõhud oleksid täis kuni nendeni, kes koordineeerivad kogu logistilist ja poliitilist poolt.
Omalt poolt kinnitan, et Kaitseministeerium soovib kõigist liitlastega seotud muredest teada, et saaksime neid lahendada. Üks probleem, millega tegeletakse, on me piirangud väljaõppele. Seni olete kiiduväärt osavusega klapitanud ajateenijate ja liitlaste väljaõpet. Ja sellist žongleerimist tuleb veel osavamalt teha, sest lisaks ameeriklastele on meil hea meel, et ka britid ja sakslased soovivad ühel või teisel moel oma saapad me pinnale tuua.
Ma usun, et te kõik teate, et liitlaste siinviibimine on me julgeoleku seisukohast keskse tähtsusega. See panus, mida liitlased teevad reaalse kohaloleku või ameeriklaste puhul ka erinevate taristuinvesteeringutega, saadab poliitiliselt väga jõulise sõnumi ühtsusest ja tugevast kollektiivkaitsest.
Samas peame meeles pidama, et täna on mitmed asjaolud me vastu. Piisab vaid tilgast tõrvast, et rikkuda meepott. Mul on hea meel, et nii kindralleitnant Terras kui Kaitseliidu ülem brigaadikindral Kiili on rassistlikud solvangud hukka mõistnud. Ma olen kindel, et ka teie kõik olete eeskujuks kõigile teistele, näidates, et Eestis pole kohta vaenule ja sallimatusele.
Soovin teid kõiki veel kord tänada pühendunud töö eest nii Eesti riigi kaitsmisel kui panuse eest liitlaste vastuvõtmisel. Meie kätes on võime kujundada Eesti tulevikku, seega andkem üheskoos endast parim!