Täna Prahas alanud NATO tippkohtumisel esitati liitumiskutse seitsmele kandidaatriigile, sealhulgas Eestile, Lätile ja Leedule.
Kaitseminister Sven Mikser ja Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tegid peale liitumiskutse saamist järgmise avalduse:
Kaitseminister Sven Mikser:
“Tänase otsuse järel avaneb Eestile esimest korda ajaloos reaalne võimalus osaleda maailma julgeolekupoliitika kujundamises. Lähikuudel saavad toimuma väga intensiivsed liitumisläbirääkimised, millele järgneb ratifitseerimisprotsess kõigis NATO liikmesriikides. Meil ei ole vähimatki põhjust kahelda, et NATO kaitsetagatis on reaalne, millega kaasneb suur vastutus ja kohustustekoorem. Eesti tahab olla heaks liitlaseks ja anda oma väikese aga väärika panuse globaalse julgeoleku tagamisse.”
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts:
“NATO kutse saamine on ühest küljest tunnustus meie kaitsejõudude arengule, aga suuremas plaanis kogu rahva saavutus. Sellesse saavutusse on andnud oma panuse iga ohvitser, ametnik, reservväelane, kodanik. See ei ole pelgalt kaitseväe juhataja, peastaabi või kaitseväe saavutus. NATOga ühineb riik ja see on rahva otsus. NATO liikmelisuse saavutamine on tõsiseks majanduslikuks pingutuseks kogu meie rahvale.
NATO kutse saamine on vaid üks rõõmustav teetähis pikal teel NATO täisliikme staatuse saavutamisel. Kaitsejõududel ei ole võimalik loorberitele puhkama jääda ega isegi aega hingetõmbeks. Saan lubada oma alluvatele, et meie teenistus, ja eriti teenistus staapides, muutub veelgi pingelisemaks, sest teha on veel palju.”
Tippkohtumisel avakõnega esinenud NATO peasekretär Lord Robertson ütles muu hulgas: “Meil on organisatsioon, sõjaline võimekus ja tahe vastu seista meie rahvaste ja nende turvalisusele tehtud ähvardustele. Me oleme maailma suurim püsiv, vabade demokraatlike rahvaste koalitsioon.”
Eile Prahas peetud kõnes tõdes USA president George W. Bush, et tippkohtumine on NATO-le otsustav ja ajalooline hetk.
Taustaks:
Eesti NATO kronoloogia
1991 – NATO Rooma tippkohtumine ja Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council – NACC) loomine. NACC-ist saab struktuur, et alustada koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC)asutajaliikmete seas.
1994 jaanuar – Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace – PfP), Eestile esitatakse kutse liitumiseks. 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga.
1995 jaanuar – NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis- ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process – PARP), millesse lülitub ka Eesti.
1996 – Eesti alustab NATO-ga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership).
1997 mai – Portugalis NATO ja parterite välisministrite kohtumisel pannakse alus Euro-Atlandi Partnerlusnõukogule (Euro-Atlantic Partnership Concil – EAPC), mis asendab NACC-i.
1999 aprill – Washingtoni tippkohtumine, kus tähistatakse NATO 50. aasta juubelit. NATO tunnustab Eestit kui võimalikku liikmekandidaati. Üheksale kandidaatriigile esitatakse Liikmelisuse Tegevusplaan (Membership Action Plan – MAP).
21. november 2002 – Praha tippkohtumine, kus esitati liitumiskutsed seitsmele kandidaatriigile.