Kaitseväe akadeemia pidas täna varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees mälestusrivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide auks.
„Ainuke, mida ma teilt iga kell ootan, isegi siis, kui olen juba pensionil, on see, et te võtate alati vastutuse ja juhite teisi ning saate nendele võidelnud meestele ja teistele relvavendadele öelda, et see, mis nad tegid, ei olnud asjata – see oli väärt sõdimine. See oli väärt seda, et me oleme iseseisev rahvas,“ ütles kaitseväe akadeemia ülem kolonel Vahur Karus varahommikusel mälestusrivistusel.
Kadetid alustasid rivistust samal kellaajal, mil 97. aastat tagasi rünnati riigipöördekatse käigus Tondi sõjakooli. Kaitseväe akadeemia kadett-veebel Mairo Lees viis mälestustseremoonial läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti akadeemia nimekirjas. Pärast hommikust loendust võttis sõna akadeemia ülem kolonel Vahur Karus, õppurkorpuse ülem major Viljar Niinepuu ning Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe.
Mälestustseremoonia järel külastasid kadetid Tondi sõjakooli muuseumit, kus neid võttis vastu aastatel 1993-1997 riigikaitse akadeemia kaitsekolledži ülema kohusetäitja ülesandeid täitnud erukolonelleitnant Jaak Haud. Seejärel suunduti Toompeale, kus pidas kõne riigikogu esimene aseesimees Hanno Pevkur, peale mida lauldi Eesti Vabariigi hümni päiksetõusu ja lipuheiskamise saatel.
Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega süüdati kaitseväe akadeemia peamaja fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad ning väljas oli ka auvahtkond. Samuti asetasid pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.
Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse Nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.
Langenud kadettide mälestustseremoonia on kaitseväe akadeemia õppurkorpuse traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu mahasurumist. 1928. aastal püstitatud ausammas, mille looja oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.
Kaitseväe akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule.
