Kaitseväe Akadeemia tähistas täna, 30. septembril Tartus oma 99. aastapäeva, millest võtsid osa akadeemia töötajad, õppurid ning endised ülemad.
„Kõige aluseks on tahe. Ilma tahteta pole midagi. Tahet paremaks mõtlemiseks, tahet kavalamakas tegutsemiseks, tahet olla igapäev natukene parem iseendast. Sellega Kaitseväe Akadeemia igapäevaselt tegelebki,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus.
„Nagu ütleb vana ning kuulus lipukiri – see on minu üksus, see on minu ülesanne, minu järel, edasi! Head Kaitseväe Akadeemia aastapäeva, Eesti sõdurid!“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus lõpetuseks.
Aastapäeva puhul said akadeemia õppurid ja töötajad mõõtu võtta Tartu linnas, akadeemia Raadi linnakus ning Uniküla harjutusväljakul erinevates tegevustes nagu spordimängud, orienteerumine, takistusraja läbimine ja erinevatest relvadest laskmine. Iga-aastaste ühistegevuste eesmärgiks on väljaspool vahetut õppetegevust suurendada akadeemia isikkoosseisu kuuluvustunnet läbi kamraadlikku võtme.
Viimastel aastatel on päeva esimest aktiivsemat poolt ettevalmistanud ja läbi viinud õppurkorpuse isikkoosseis, et anda neile juba õpingute ajal võimalus saada mitmekülgset juhtimiskogemust. Käesoleval aastal see traditsioon jätkus ning tegevuste korraldajateks ja läbiviijateks oli 25. maaväe põhikursus.
Pärast aktiivsemaid tegevusi ootas õppeasutuse töötajaid ja õppureid ees pidulik aktus akadeemia aulas, millest võtsid osa ka teiste kaitseväe struktuuriüksuste ülemad, endised akadeemia ülemad ning kaitseminister Hanno Pevkur.
„Sõda Ukrainas näitab üliilmekalt, et ei ole võimalik üle hinnata ohvitseride ning allohvitseride eestvedamist ja leidliku juhtimist sõjas,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur aktusel peetud kõnes. „Teie kui tulevaste juhtide suurim väljakutse on omandada süsteemidest koosnevate süsteemide juhtimiseks vajalikud oskused, sest taktikad ja võtted võivad ajas muutuda, kuid edukaks ja heaks juhiks olemise oskused, need on ajatud. Austatud Kaitseväe Akadeemia, õnnitlen teid 99. aastapäeva puhul ja elagu vaba Eesti!“
Aktusel anti üle ka Kaitseväe Akadeemia teenetemärk neljale kavalerile. Pärast piduliku osa lõppu pandi huvilised proovile mälumängus.
1.oktoobril 1920. aastal läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valituse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eeldus on eelnev sõduriteenistus. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
