Reedel, 25. aprill toimus Tartus Kaitseväe Akadeemias 12 nädalat kestnud staabiohvitseride kursuse lõpetamine, kus 28 õppurit said kätte kursuse lõputunnistuse.
„Selleks, et midagi õppida, on vaja tahet ja inimest, kes sind õpetaks,“ ütles Kaitseväe Akadeemia õppeosakonna taktika õppetooli ülem kolonelleitnant Eero Aija aktusel peetud kõnes. „Ilma selleta ei ole võimalik teadmisi omandada ja see peaks olema alus, et tulla siia kursusele ja seeläbi sõjalisse riigikaitsesse panustada. Mul on väga hea meel, et oleme teiega saanud diskuteerida riigikaitse teemade üle nii klassiruumis kui ka vabamas vormis ning see ongi akadeemia üks väärtusi.“
Staabiohvitseri kursuse eesmärk on anda õppuritele teadmised ja oskused brigaadi ning diviisi staabitöös osalemiseks nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus rahu- ja sõjaajal. Kursuse edukal läbimisel on õppur võimeline täitma staabiohvitseri ülesandeid brigaadi ja diviisi staapides lähtudes lahingtoimingutest ning kasutades staabitöö protseduure ja tehnikaid. Samuti peab staabiohvitser mõistma laiapindse kaitsevõime olemust, sõjaväeliste ja tsiviilasutuste koostöö vajadusi, valdkondi ja vorme ning koostegutsemise põhimõtteid.
Kursuse parimaks õppuriks valiti reservväelane kapten Rünno Sgirka.
Lisaks teoreetilisele õppele praktiseeriti nädalate jooksul omandatud teadmisi ja kogemusi Kaitseväe Akadeemia õppusel Kodumaa Kaitse, kus kursuslastel oli võimalik esimest korda praktiseerida diviisi tasandi planeerimist. Õppusel tuli samaaegsel hinnata käimasolevat operatsiooni ning selle põhjal kujundada eeldused edasiseks planeerimiseks.
Staabiohvitseri kursusest võtsid osa kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased erinevatest struktuuriüksustest.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust.
