Kaitseväe Akadeemia tähistas neljapäeval, 29. mail Eesti allohvitseride hariduse ja süsteemse väljaõppe loomise 105. aastapäeva kaitseväe ja Kaitseliidu allohvitseridele mõeldud konverentsiga „Viimased 100 jardi“.
„Esimese lahingu võitmise olulisus on Ukraina sõja kogemuste põhjal saanud kinnitust, sest kui Ukraina poleks esimest lahingut Kiievi all võitnud, oleks sõja kulg võinud olla hoopis teine,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo konverentsil peetud pöördumises. „Meie eesmärk on endiselt sama, ehk teha kõik mis võimalik, et muuta agressioon Eesti vastu teostamatuks. Eesti rahvas on andnud meile selge ülesande valmistuda sõjaks ja see ära hoida ning kui see ei õnnestu, siis võidelda ja võita.“
Tänavu 20. mail möödus 105. aastat Eesti allohvitseride hariduse ja süsteemse väljaõppe loomisest. Aastapäevale pühendatud konverents leidis aset Kaitseväe Akadeemia aulas, kus ettekande tegid Ukraina relvajõudude vanemallohvitser, elektroonilise võitluse kompetentsikeskuse juhataja hr Kaarel Piip, Nurmsi droonikeskuse ülem vanemveebel Raimo Merilo, sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse parameedik-instruktor reamees German Barinov, Eesti diviisi staabiohvitser vanemveebel Renat Šupilov ja diviisi veebel staabiveebel Andreas Rebane.
„Allohvitseridelt eeldatakse väga palju ja erineva iseloomuga ülesannete täitmist, alates tagamisest, distsipliini reeglite järgimisest, väljaõppe kvaliteedist kuni juhtimiseni välja, mis on vaid väike osa loetelust,“ ütles Kaitseväe Akadeemia veebel staabiveebel Indrek Ojasoo. „On väga oluline, et annaksime neid oskusi ja teadmisi, mis aitavad meid nende ülesannete täitmisel edasi ka järgnevatele põlvedele. Minu jaoks oli Lahingukool kui allohvitseride kodu, justkui liim, mis kõik erineva tasemega allohvitserid kokku liitis ja tegi sellest allohvitseride korpuse. Allohvitser on kaitseväe selgroog, mis nii-öelda aju antud käsklused ellu viib.“
Selle aastase konverentsi teema on Ukraina sõja mõju viimasele sajale jardile ehk hetkele, kus lahing kulmineerub. Selles etapis on kriitilise tähtsusega just allohvitseride roll, nii sõdurite ettevalmistamisel kui ka juhtimisel lahinguväljal.
Allohvitseridele mõeldud hariduskonverentsi oli võimalik jälgida nii kohapeal kui videosilla vahendusel. Kokku võttis üritusest osa üle 200 teenistuja.
Lisaks konverentsile, toimus päev varem ka traditsioonile 4,5 kilomeetri pikkune Kubija järve jooks, mis sai alguse Meegomäelt endise Lahingkooli värava juurest. Jooksust võttis osa üheksa viieliikmelist võistkonda ning parima tulemuse saavutas Scoutspataljon, teisele kohale tuli Kuperjanovi jalaväepataljoni esindustiim ning kolmandaks tuli Jõhvi võistkond.
„Kubija järve ring oli kunagi paljudele allohvitseridele õpingute ajal üks osa rutiinist ja seda mäletatakse tänaseni. Joostes jälle nendel radadel mäletame me aegu, mis on tervet meie allohvitseride korpust kujundanud ning tutvustame ajalugu ka oma noortele kolleegidele,“ lisas staabiveebel Ojasoo.
Samuti anti välja ajakirja Academia Militaris erinumber, mis räägib allohvitseri loo. „Ajaloos esimest korda suutsime allohvitseride loo panna kaante vahele ning kohati väljakutsete rohke protsess sai siiski lõpuks raamat tulevaste põlvedele salvestatud. Siin kohal suured tänusõnad raamatu peatoimetajale hr Andres Saumetsale ja tegevtoimetajale hr Ivar Jõesaarele,“ ütles staabiveebel Indrek Ojasoo.
20. mail 1920. aastal pandi sõjaministri päevakäsuga alus jalaväekoolile. Seda kuupäeva loetakse tänini allohvitseride hariduse sünnipäevaks. Allohvitseride kool taasasutati 1992. aastal Meegomäel ning 2010. aasta 1. augustil ühines Lahingukool Kaitseväe Akadeemiaga.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
