Terras lisa, et aasta algusega võrreldes on tegevväelaste äravool peatunud, arvestatavalt on kasvanud Scoutspataljonis teenivate kaitseväelaste hulk ning uued kasarmud valmivad tähtajaks.
2014. aasta teisel poolaastal muudab asukohta rida kaitseväe üksusi – Tapa sõjaväelinnakusse asuvad 1. Jalaväebrigaadi staap ja tagalapataljon, Vahipataljonist liigub üks jalaväekompanii Viru pataljoni Jõhvis, pataljoni tseremoniaalseid ülesandeid täitev kompanii asub Mereväebaasi. Ämari lennubaasi kolivad Tallinnas Marja tänaval paiknev logistikapataljon ja logistikakool, samuti kaitseväe meditsiini väljaõppekeskus, Kaitseväe Lahingukool hakkab paiknema Kuperjanovi pataljoni territooriumile rajatavas uues hoones. Mereväebaasi territooriumil renoveeritakse uute üksuste tarbeks ajalooline kasarmuhoone, uued kasarmud ehitatakse Viru pataljoni ja Ämari lennubaasi.
Üksuste ümberpaiknemine tähendab, et 8-10 protsendi kaitseväelaste jaoks muutub ametikoht või teenistuspaiga asukoht.
“Püüame olla muudatuste ellu viimisel nii inimkesksed kui võimalik ning leida kõigile sobivad lahendused,” ütles kaitseväe juhataja, kelle sõnul on tõenäoline, et mitmed kaitseväelased peavad ümber õppima. “Kaitsevägi on õppetöö mahtude suurenemisega arvestanud.”
Arengukava näeb ette kaitseväelaste arvu kasvu igal aastal 50 inimese võrra, seega lähiaastatel kaitseväelaste arv kasvab, mitte ei kahane. “Kõigile tublidele inimestele on kaitseväes koht olemas,” ütles kindralmajor Terras.
Uutele ametikohtadele nimetamisel arvestatakse nii kaitseväelaste senist teenistuskogemust ja sõjaväelist väljaõpet, valmisolekut õppimiseks ning võimalusel ka soove. Kaitsevägi planeerib ümberpaigutuste kava valmis saada selle aasta lõpuks, reaalsed liikumised uutele teenistuskohtadele leiavad aset järgmise aasta teises pooles.
2015. aasta olulisemate muutuste seas on loodava toetusväejuhatuse tegevuse algus Pärnus Eametsa linnakus. Scoutspataljon ja Kalevi pataljon jätkavad teenistust Paldiskis.
Vabariigi Valitsuses kiitis 24. jaanuaril 2013 heaks riigikaitse arengukava, mis määrab kaitsevõime tugevdamise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud järgmiseks kümneks aastaks. Juuniks valmis kaitseväel rakenduskava, mis määrab kindlaks lähiaastatel aset leidvad konkreetsed arengud ja muudatused.