Täna pärastlõunal avas kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras Eesti Sõjamuuseumi Napoleoni sõjakäigu teemalise konverentsi.
Kaitseväe juhataja sõnul on Eesti sõjaajaloo uurimine ja eksponeerimine Eesti riigi kohustus. „See on kohustus ja võimalus mäletada ja selgitada neid keerulisi ning valusaid läbielamisi, millest meie eelkäijail on tulnud läbi astuda nii kodumaal kui väljaspool meie piire,“ ütles brigaadikindral Terras.
„Eesti Sõjamuuseumi missioon on meie sõjaajaloo uurimine, jäädvustamine ning eksponeerimine kõrgeimal võimalikul tasemel. Nagu arugi saate, eelneb kõigele muule olulisele just uurimine,“ ütles brigaadikindral Terras konverentsi avades. „Sõjamuuseumi arengukava aastateks 2012-2015 näeb ühe peamise strateegilise arengueesmärgina sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning uute uurimissuundade käivitamist. Tänane konverents on osa selle eesmärgi täitmisest.”
Pärast konverentsi avamist deponeeris kaitseväe juhataja Eesti Sõjamuuseumisse Eesti Vabariigi laualipu, mis on pärit NATO treeningmissioonilt Iraagis ja mille alusele on kantud NATO treeningmissioonil Iraagis teeninud Eesti ohvitseride nimed. Samuti deponeeris kaitseväe juhataja sõjamuuseumisse Balti riikide õhuturbemissiooni medali numbriga üks.
Tänavu möödub Napoleoni sõjakäigust Venemaale 200 aastat. Ajaloolaste huvi Napoleoni ajastu vastu ei ole kunagi hääbunud. Eesti ajaloolasest on sellega põhjalikult tegelenud Rein Helme (1954–2003), kes avaldas monograafiad nii 1812. aasta sündmustest Lätis ja Eestis kui ka kindralfeldmarssal vürst Michael Barclay de Tollyst.
Ehkki ühegi Napoleoni sõduri saabas Eesti pinda ei puudutanud, puudutas Napoleoni sõjakäik Venemaale ja laiemalt Napoleoni sõdade ajastu 1792–1815 ka Eestit. 18. sajandi lõpul alanud sõjad oli üks põhjusi, miks 1796./1797. aastal laiendati nekrutikohustus ka Liivi-, Eesti- ja Kuramaale. Napoleoni sõdade ajal moodustati lisaks siit värvatud nekrutitele ka maakaitsevägi kohalikest talupoegadest ja kohalike aadlike juhtimise all. Sajad balti aadlikud teenisid ohvitseridena Vene armees, nende seas juulis ja augustis Vene armee ülemjuhataja olnud kindralfeldmarssal Michael Barclay de Tolly.
Olnu meenutamiseks ja uute uurimistulemuste tutvustamiseks korraldatav teaduskonverents otsib võimalusi üldistuseks eeskätt sõjaajaloolistes, aga ka kogu ajastut iseloomustavates aspektides ning loodab leida 200 aasta taguste sündmuste jälgi ka meie tänapäevas.
Konverents „1812. aasta sõjaajaloos ning Euroopa, Balti riikide ja Eesti ajaloos” kestab kaks päeva ning esimene päev möödub Tallinna Vanalinnas asuvas Hobuveskis, teine päev Eesti Sõjamuuseumis, Viimsis.
Kava, esinejate ja ettekannete tutvustused ning muu täiendav info on kättesaadav konverentsi veebilehel http://www.esm.ee/index.php?id=11967