Eile, 19. septembril Rootsis oma Norra, Soome ja Rootsi kolleegidega kohtunud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts soovitas Euroopa Liidu lahingugruppide puhul kasutada NATOs toimivat poliitilise ja sõjalise planeerimise sünkroniseerimist.
Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis koos Norra, Soome ja Rootsiga osalev Eesti on ainsana neist nii Euroopa Liidu kui ka NATO liige.
Kaitseväe juhataja sõnul peatuti nõupidamisel Põhjala lahingugrupi strateegiliste reservide tagamisel ja strateegilise transpordivõimekusel. “Eesti ühe osalejariigina ei saa kaheldamatult endale võtta täiendavaid kohustusi,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Samas kui on olemas poliitiline otsus lahingugrupis osalemise tagamiseks, siis kaitseväe ülesandeks on see ellu viia.”
Käsitlemist leidsid ka üksuse tehnilise varustamise ja väljaõppe küsimused. Eraldi peatuti osalejariikide võimalike rahvuslike piirangute küsimustel. Kaitseväe juhataja sõnul on Eesti kaitseväelased liitlasriikide silmis heas kirjas, sest eestlastel ei ole rahvuslikke piiranguid operatsioonide läbiviimisel. Ka teiste osalejariikide seadusandlik areng võimaldab anda oma rahvuslikele kontingentidele senisest suurema tegevusvabaduse sõjaliste kriiside haldamisel.
“Taktikalisel tasandil on loodav Põhjala lahingugrupp kaheldamatult võimeline EL lahinggruppide kontseptsioonis sätestatud ülesandeid täitma,” ütles viitseadmiral Kõuts. “ Eestile on Põhjala lahingugrupi koostööprojekt olulise tähendusega, sest antud üksuses tegutsevad NATO standardite alusel nii traditsiooniliselt neutraalsed riigid kui NATO liikmesriigid.”
Kaitseväe juhataja tutvus ka Rootsi kaitseväe viimaste arengutega ning tõi esile kolm olulisemat arengusuunda: seadusandliku baasi täpsustamine, mis võimaldab Rootsil hoida valmisolekus märkimisväärsel hulgal reservväelasi, õppursõdurite teenistusaja pikendamise seniselt 7 kuult 11 kuule ning vabatahtliku reservorganisatsiooni Hemvärnet sõjaliste võimekuste kaasajastamise.
Pärast kohustusliku teenistusaja lõppemist on endistel Rootsi armee õppursõduritel võimalik liituda kiirreageerimisreserviga. Kiirreageerimisreserviga liitunud reservväelastele tagatakse nende töökohad ka pärast võimalikul sõjalisel operatsioonil osalemist. Ajateenistuse osas on väljaõppe kvaliteedi tagamiseks Rootsi pikendanud kõigi õppursõdurite ajateenistust 11 kuuni, sest moodsa relvastuse ja tehnika selgeksõppimine võtab rohkem aega.
Vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Hemvärnet osas on rootslased suutnud sellesse koondada suures osas äsja kohustusliku ajateenistuse läbinud kodanikke ja Rootsi on kaotanud seadusandlikud piirangud kaitseväe ja Hemvärneti kasutamisel politsei ja teiste sisejulgeolekut tagavate struktuuride toetamiseks.
EL-i lahingugrupid on umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peaksid kuni kümne päeva jooksul pärast EL-i liikmete ühehäälset otsust olema valmis suunduma Euroopa Liidust kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Lahingrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neljaks kuud.
Eesti sõjaline panus Põhjala lahingugruppi on kuni 45 kaitseväelast. Lisaks umbes 30 mehest koosnevale väekaitse rühmale hakkavad lahingugrupis osalema Eesti staabiohvitserid, logistikud ja meedikud.
Planeeritav Põhjamaade Lahinggrupp peab olema valmis osalema operatsioonidel alates 2008. aastast.