Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts ja kaitseminister Sven Mikser kirjutasid 6. veebruaril kaitseministeeriumis alla 2002. aasta riigikaitse arengu prioriteedid.
Kümnest punktist koosnev dokument “Kaitseministri ja Kaitseväe juhataja prioriteedid 2002. aasta riigikaitse arenguks” määratleb käesoleva aasta esmatähtsad valdkonnad ja riigikaitselised rõhuasetused.
KAITSEMINISTRI JA KAITSEVÄE JUHATAJA PRIORITEEDID 2002 AASTA RIIGIKAITSE ARENGUKS
1. NATO INTEGRATSIOONIPROTSESS. Pidades silmas NATO-ga ühinemist kui Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteeti ning võimalikku kutse esitamist Eestile novembris peetaval NATO tippkohtumisel tuleb kõik pingutused keskendada kvaliteetsele osalemisele integratsiooniprotsessis. Selleks tuleb kindlustada Eesti NATOga liitumiskava (MAP/ANP) ülesannete täitmine ning liitumisega otseselt või kaudselt seotud programmide (partnerluseesmärgid PGd, 2002 aasta Individuaalne partnerlusprogramm IPP, NATO/PfP õppuste programm, NATO planeerimis- ja aruandlusprotsess PARP, osalemine SFORi ja KFORi operatsioonides, Balti sõjalised koostööprojektid) eeskujulik elluviimine. Tuleb ette valmistada ametnikke ja kaitseväelasi, kes oleksid liitumiskutse saamisel valmis töötama NATO struktuurides.
2. OSALEMINE EUROOPA JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKAS (ESDP). Tagada Headline Goali täitmiseks eraldatud üksuste sõjaline võimekus ja valmisolek, mis võimaldaksid Eestil osaleda Euroopa Liidu kriisilahendamises. Tõsta Eesti rolli ESDP poliitilises ja sõjalises konsultatsiooniprotsessis.
3. KAITSEJÕUDUDE STRUKTUURI JA KESKPIKA PERIOODI ARENGUEESMÄRKIDE ELLUVIIMINE. Esimese ülesandena koostada 15. veebruariks 2002 valitsuse korraldusega (13. november 2001 nr 754-k) kinnitatud arengueesmärkide rakendusplaan. Alustada plaani elluviimist. Erilist tähelepanu pöörata jalaväebrigaadi arendamisele ning selle allüksuste lahinguvalmiduse tagamisele ning kiirreageerimisvõimekuse (Skautpataljon) loomisele. Arendada õhuseiresüsteemi ja miinisõja võimekust. Jätkata staabireformi ja alustada ühendoperatsioonide juhtimisvõimekuse loomist. Arendada kaitseväe ja Kaitseliidu ning siseministeeriumi üksuste koostööd ning määratleda nende täpne roll sõjalises riigikaitses.
4. KAITSEVÄE VÄLJAÕPPESÜSTEEMI ANALÜÜSIMINE JA KAASAJASTAMINE. Kaitsejõudude struktuuri ja keskpika perioodi arengueesmärkide elluviimine eeldab muudatusi ja täiendusi tänases väljaõppesüsteemis. Lähtudes kaitsejõudude struktuuri analüüsist tuleb ümber korraldada Kaitsejõudude väljaõppesüsteem ja viia see vastavusse kaasaja nõuetega.
5. KAITSEVÄE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE. Tõhus ja intensiivne sõjaline väljaõpe saab tugineda vaid selleks loodud infrastruktuurile. Infrastruktuuri tuleb arendada kompleksselt ning selle rajamisel ja korrastamisel pöörata põhitähelepanu neljale põhivaldkonnale – kaitseväe kesksed paiknemiskohad, keskpolügoon, laod ning side- ja seireprojektid.
6. PLANEERIMINE JA EELARVE. Vaid pikema perspektiiviga planeerimine tagab kaitseväe järjepideva ning suunatud arengu. Ka 2002. aastal tuleb pöörata tähelepanu riigikaitse planeerimisprotsessi rakendamisele ning parendada selle erinevate elementide vastastikust seotust. Eelarve planeerimise aluseks on tegevuskesksus ja eesmärgipärasus. Head eeldused selleks loovad kaitsejõudude struktuuri keskpika arengueesmärkide rakenduskava, ANP, NATO/PfP PARP protsess ning rahvusvahelise koostöö planeerimisedokument.
7. SEADUSANDLUS JA SOFA RAKENDUS. Viia lõpuni riigikaitset reguleerivate oluliste raamseaduste – rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe seaduse – menetlemine. Jätkata NATO laienemise kontekstis tõusetuvate juriidiliste küsimuste lahendamist. Esitada Riigikogu menetlusse uue rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste seaduse eelnõu loomaks eeldusi Eesti õigusruumis NATO tegevust reguleerivate konventsioonide, sealhulgas Washingtoni Lepingu ja vägede staatust käsitlevate kokkulepete rakendamiseks.
8. VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSSÜSTEEMI (HOST NATION SUPPORT) LOOMINE. Eesti kaitselahend näeb ette partnerriikide toetuse. Selle tagamiseks tuleb välja töötada põhimõtted, kuidas abi vastu võtta. Kontseptsioonile peab järgnema rakenduskava koostamine.
9. PERSONALIPOLIITIKA. Pikaajaline ning kindlatel põhimõtetel seisev personalipoliitika tagab teovõimelise ning väärika ohvitser- ja allohvitserkonna tekke ning püsimise. 2002. aastal tuleb alustada kaitseväelaste rotatsioonil põhineva karjäärisüsteemi rakendamist ning tõsta kaitseväelaste individuaalset professionaalsust. Ohvitseride suunamine kaitseväelastele ettenähtud töökohtadele Kaitseministeeriumis aitaks kaasa ministeeriumi sõjalise ekspertiisi tõhustamisele.
10. ADMINISTRATIIVNE SUUTLIKUS NING AVATUD SUHTLEMINE ÜHISKONNAGA. Tuleb tõsta kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala administratiivset suutlikust, eelkõige sisemise töökorralduse ühtsetele alustele viimise ja nende reeglite järjepideva täitmise kaudu. Eesti riigikaitse areng peab olema võimalikult avatud ja ühiskonnale vastuvõetav, seetõttu tuleb jätkuvalt keskenduda aktiivsele suhtlemisele avalikkusega. Enam tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna teavitamisele NATO-ga liitumise protsessist ning NATOst kui kaitseorganisatsioonist.