Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Võidupüha vastuvõtul Paides.
Austatav Vabariigi president!
Proua Riigikogu esimees!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased ja kaitseliitlased!
Kaasmaalased!
Tere tulemast Eestimaa südamesse Paidesse!
Kohanimega Paide tekib igal eestlasel suure tõenäosusega otsekohe seos Jüriöö ülestõusuga ja selle ühe meile traagilise vaatusega. 4. mail 1343. aastal lasi Liivi Ordu meister Paide ordulinnuses reetlikult tappa neli eesti väejuhti ja kolm sõjasulast. Sellest ajast on pärit legend neljast Eesti kuningast, kes ordumeeste sõna uskusid, siis läbirääkimistele meelitati ja mõrvati. Seetõttu olevat eestlaste malevad jäänud juhtideta ja ordul olevat ülestõusnute väe kerge vaevaga hävitanud.
Tegelikult on Järvamaa Eestile palju rohkem andnud, kui legendi neljast Eesti kuningast. Piisab, kui nimetada Vargamäed ja Anton Hansen Tammsaaret. Ja tsiteerida meie luterlikule kultuuriruumile nii omast tammsaareliku tõdemust, et töö tegemine ja vaeva nägemine toovat kaasa ka armastuse. Albu valla mees Tammsaare on oma peateoses Tõde ja õigus suureks kirjutanud meie rahvusliku omapära. Eestlaste individuaalse iha tõe ja õiguse järgi ning meie rahva otsingud laiemalt.
Albu vallast oli pärit ka nooremseersant Andres Nuiamäe. Seersant Nuiamäe langes 28. veebruaril 2004 Iraagis lahinguülesannet täites, kui ta kaitses relv käes Eesti julgeolekuhuvisid. Ta oli esimene Eesti sõdur, kes pärast II maailmasõda langes Eesti vormi kandes ja Eesti eest. Seersant Nuiamäest oleks saanud hea ohvitser. Tema ja 25. oktoobril samuti lahinguülesannet täites hukkunud vanemveebel Arre Illenzeer jäid vabale Eestile igavesti truuks. See on kõrge hind, mida Eesti ning Eesti vägi on pidanud ja peab riikliku iseseisvuse eest paratamatult maksma. Kantud kaotused on kaitseväge teinud vaimult ja tahtelt tugevamaks ning sihikindlamaks. Taasiseseisvunud Eesti kaitsevägi on saanud täiskasvanuks.
Järvamaa on lisaks eeskujulikele sõduritele andnud Eestile ühe admirali ja kolm kindralit. Kontradmiral Johan Pitkast sai vastupanu võrdkuju ja legend juba admirali eluajal. Albu vallast oli pärit laskeasjanduse arendaja kindralmajor Otto Sternbeck. Väinjärve vallast suurtükiväelasest kindralmajor Hugo Eduard Kauler. Ja Einmanni vallas sündis kindralmajor August Kasekamp, kes jõudis enne kindraliks ülendamist teenida Kaitseliidu Järvamaa maleva pealikuna. Nagu on Kaitseliidu Järvamaa maleva pealik olnud ka tänane kolonelleitnant Neeme Väli. Tema juhib praegu kaitsejõudude peastaabi ühte NATO suunal kõige tähtsamat, pikaajalise planeerimise osakonda.
Järvamaal ja Järvamaa inimestel tundub hästi minevat. Nagu kinnitasid mulle Järvamaa juhid, ei ole Paides ja Järvamaal peaaegu üldse tööpuudust. Pigem vastupidi, ettevõtlus areneb nii hoogsalt, et omavalitsusjuhid on sunnitud mõtlema, kuidas noort tööjõudu Eestimaa südamesse meelitada. Ja kuidas Järvamaal iivet tõsta.
Siin kultuurihoone kõrval lõppes just homse Võidupüha ja maakaitsepäeva paraadi peaproov. Homme seisavad sellel platsil rivis 680 kaitseliitlast, kaitseväelast, teiste jõustruktuuride ja ühiskondlike organisatsioonide esindajat ning Läti Zemezzardse üksus. Kaitseliit kannab maakaitse põhiraskust, siis seetõttu on loomulik, et maakaitsepäeva tähistamine üle terve Eesti on Kaitseliidu ülesanne. Samamoodi nagu oleme Kaitseliidule usaldanud Võidupüha paraadi korraldamise, siin Paides.
Kaitseliitlane on täpselt samasugune sõdur nagu kaitseväelane, kes kannab Eesti kaitseväe vormi. Ei ole tähtis kas NATO kiireageerimisjõudude koosseisus meie mereväelaeval “Admiral Pitka” või missioonil Afganistanis, mis on NATO absoluutne sõjaline prioriteet. On loogiline, et kaitseliitlased vastavad koolituselt, kehalistelt võimetelt ja moraalilt täpselt sama kõrgetele normidele nagu vastavad meie sõdurid. Eesti jalaväelast hindavad meie liitlased kui eeskujuliku väljaõppega, hea varustusega, külmaverelist sõjameest.
Taastatud Kaitseliit on tegutsenud 1990. aastast ning täitnud riigikaitse korralduses ja kaitsetahte arendamises olulist rolli. Kaitseliidu tuntav osakaal selle rolli täitmisel peab ka tänases julgeolekukeskkonnas säilima ning arenema. Kaitseliit peab saavutama täieliku koostöövõimelisuse teiste kaitseväe struktuuridega aga ka NATO ja Euroopa Liiduga. Seda nii siseriiklike kriiside lahendamisel kui ka operatsioonidel väljaspool Eestit globaalse julgeoleku tagamisel.
Esimesed sammud väljaspool Eestit on kaitseliitlased juba astunud. Kaadrikaitseväelastest kaitseliitlased on juba osalenud kümnetel missioonidel. Ka Iraagis ja Afganistanis. Homse maakaitsepäeva tulekandjad on kaitseliitlastest välismissioonide veteranid. Esimene kaadriohvitser Kaitseliidust kapten Neeme Brus on koos jalaväerühmaga ESTPLA-10 praegu koduteel Iraagi-missioonilt. Kapten Neeme Brusi vahetas välja esimene missioonile lähetatud reservohvitser, kapten Ülo Isberg Torontost. Kaitseliidu rühm asub veel sel aastal Austria pataljoni koosseisus Euroopa Liidu missioonile Bosnias.
Major Benno Leesik on Kaitseliidu arendamisel olnud tubli. Kaitsejõudude Peastaap on sõjalise riigikaitse arendamise kavasid järjekindlalt ajakohastanud, mille tulemusena on täpsustatud Kaitseliidu ülesanded sõjalises riigikaitses ning lahendused nende ülesannete täitmiseks. Käimasolev analüüs ja planeerimine on vajalik selleks, et Kaitseliidu potentsiaali võimalikult täielikult ära kasutada.
Kaitseliitu ei ole vaja reformida. See on vale terminikasutus. Kaitseliitu on vaja kaasajastada ja edasi arendada. Rahvusromantika on hea ja vajalik, kuid ainult teatud piirini. Üleilmastuv maailm, uus julgeolekukeskkond ja tormiliselt arenev ühiskond nõuavad kiiret reageerimist ja reaalseid tegusid. Kaitseliidu kaasajastamisel on mõistlik selgelt teineteisest eristada sõjalise võimekuse ja tootmine kaitsetahte kasvatamine ühiskonnas. Tänane Kaitseliit vajab selgemat struktuuri ja täpsustatud ülesandeid, mis loovad tegutsemiseeldused usaldusväärse ja arusaadava liitlasena kaitseväele ning meie välispartneritele.
Kaitseliidu olemasolu ei saa ükski vähegi riigimehelikult mõtlev kodanik kahtluse alla seada. Kaitseliit kannab endas ühiskonnale vajalikke fundamentaalseid riiklikke väärtusi ja seob oma suure liikmeskonna ühiskonna kõiki kihte, tasakaalustades ja integreerides neid. Utiliseerimisele kuuluva soomuki vale hoidmine on haldusküsimus, mitte organisatsiooni eksistentsi küsimus.
Iseseisva ülesannete kompleksi moodustab Kaitseliidu roll siseriiklike kriiside lahendamisel. Seda eelkõige hädaolukorraks valmisolekus seaduse mõistes. Piisab, kui meenutada jaanuaritormi, inimeste päästmist ja kahjude likvideerimist. Kaitseliidu malevad ja väiksemad üksused kaitsevad tiheda võrgustikuna kogu meie maad ning suudavad reageerida välkkiirelt. Kaitseliit on ideaalne värbamisväli kogu kaitseväe jaoks. Kaitseliit moodustab tuntava osa maaväe sõjaajastruktuurist. Olen veendunud, et Kaitseliit areneb koos kaitseväe ja ühiskonnaga. Soovin selleks arendustööks kaitseliitlastele jõudu ja nutikust.
Kui Eestil on tugev kaitsevägi ja suur ning hästi korraldatud Kaitseliit, siis suudame me olla usaldusväärsed partnerid oma liitlastele NATOs ja Euroopa Liidus. Sedaviisi võime omal maal julgelt ja mõnuga jaanipäeva pidada. Me ei pea pelgama sõnamurdlikke kutseid läbirääkimistele, nagu juhtus nelja Eesti vanemaga Paides. Või okupatsioonivõimu kättemaksu oma rahva teenimise eest, nagu juhtus Eesti kindralitega pärast 1940. aastat. Täna on meil kindlad julgeolekutagatised.
Soovin teile lõbusat jaanipäeva!