Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kinnitas eile kaitseväe 92. aastapäeval peetud kõnes, et neli aastat tagasi heaks kiidetud sõjalise riigikaitse ülesehituse põhimõte on end igati õigustanud.
„Majanduskriis tõestas veelkord, et riigile rasketel aegadel on üldisele kaitseväe-kohustusele tuginev kaitsevägi palju odavam ja tõhusam kui täielikult kutseline armee, mis võib ebapiisava tasustamise korral väga kergesti laguneda ja laiali minna,“ ütles kaitseväe juhataja. kindralleitnant Ants Laaneots.
Kaitsevägi on segakomplekteeritud, ehk koosneb rahuajal mõnest riigi rahakotile jõukohasest kutseliste sõduritega mehitatud üksusest, üksusepõhisest reservkomponendist ja hästi organiseeritud Kaitseliidust.
„Eesti ei ole oma julgeolekumurega üksi nagu 1939. aastal,“ lausus kindralleitnant Ants Laaneots. „NATO-l on olemas meie kaitsmise plaanid, NATO ja meie liitlaste kohalolek ja nähtavus Balti riikides on sel aastal oluliselt kasvanud“
Sel aastal korraldas Eesti koostöös Balti riikide ja Ameerika Ühendriikidega kolm suuremahulist õppust – Baltic Host, BALTOPS ja Saber Strike, mille käigus harjutati liitlaste vastuvõtmist ning üksuste koostööd eri tasanditel.
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul vajab rahvas psühholoogilist kaitset, et vastu panna mõjutusoperatsioonidele ja vaenulikule propagandale. „Vastase ja igasuguste lotilate katseid desarmeerida meid vaimselt, lõhkudes ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet, tuleb võtta sama tõsiselt nagu klassikalist rünnakut,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
Kaitseväe juhataja märkis aastapäevakõnes, et majanduskriis on kahandanud oluliselt kaitseväelaste sissetulekuid. Ohvitseride ja kaadriallohvitseride sissetulekud ei ole enam konkurentsivõimelised. Elukalliduse kiire tõusu tõttu ei ole kaadrikaitseväelaste palganumbrid enam kooskõlas nende teenistuse eripära, suure töökoormuse, vastutuskoormaga ja hindadega.
Kaitseväe juhataja sõnul kogenud vanemveebleid, kapteneid ja majoreid tänavalt värvata ei õnnestu. Kaitsevägi vajab uut palgapoliitikat, palgatase peab olema kooskõlas vastutuse ja koormusega.
„Kaitseväelased ja ametnikud teenivad meie riiki ja rahvast eesmärgile pühendunult, kella vaatamata. Selle töö tulemus on käegakatsutav: üksused on välja õpetatud, varustatud meie riigi võimaluste piires, mobilisatsiooni- ja kaitseplaanid olemas, neid harjutatakse pidevalt läbi,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
Kaitseväe 92. aastapäevale pühendatud vastuvõtul andsid reservohvitserid ja ettevõtjad kapten Toomas Luman ja kapten Neinar Seli üle aasta ohvitseri ja allohvitseri preemiad. 50 000 krooni suuruse preemia said Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem ja Lennubaasi allohvitser vanemveebel Janek Tauram.
10 000 krooni suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem major Enno Mõts, Õhuseiredivisjoni operatiivohvitser kapten Kristo Vallimäe, Afganistani toetusüksuse NSE-9 ülem leitnant Asso Treksler ja mereväe staabi personaliohvitser leitnant Meelis Kants.
Allohvitseridest said ergutuspreemia Maaväe Staabi allohvitser staabiveebel Hannes Vaalmets, Lennubaasi allohvitser vanemveebel Kaido Külasalu, Kõrgema Sõjakooli põhikursuste veebel vanemveebel Veljo Saarniit ning Kaitseväe Peastaabi allohvitser veebel Kristo Pals.
Aasta ohvitseri ja allohvitseri valivad ohvitseride ja allohvitseride esindused. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.