Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts otsustas pärast Kaitseliidu auditiga tutvumist karistada Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem kapten Joel Kliimani valju noomitusega ning vabastada kapten Kliiman tegevteenistusest omal soovil. Kaitseliidu ülem major Benno Leesik sai noomituse.
Kapten Joel Kliimani karistas kaitseväe juhataja teenistuskohustustesse hoolimatu suhtumise, teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise ja talle antud käsu täitmatajätmise eest. Major Benno Leesikut karistas kaitseväe juhataja teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise eest.
Kaitseväe peaaudiitor Urmas Peterson esitas sellel nädalal kaitseväe juhatajale Kaitseliidu 2003 aasta finantstegevuse auditiaruande.
Auditeerimisel keskenduti eelarve kasutamise sihipärasusele ning selle tagamiseks vajalikule sisekontrollsüsteemi olemasolule ja toimimisele.
Kaitseväe peaaudiitori sõnul lasub vastutus puuduste eest eeskätt asutuse finantsjuhil.
Auditeerimisel tuvastati, et Kaitseliidul on küll olemas sisekontrollisüsteemid, kuid neis esineb teatud nõrkusi. Näiteks ei ole süsteemi jooksvalt kaasajastatud, samuti on see liialt ühe persooni keskne.
Kaitseliidu majandustehinguid auditeerides tuli ilmsiks, et Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem kapten Joel Kliiman on ületanud oma ametivolitusi, makstes kehtivat makselimiiti ületades keskjuhatuse nõusolekuta välja arveid. Taolise käitumisega on kapten Kliiman kuritarvitanud oma ametiseisundit ja põhjustanud usalduse kaotuse.
“Auditeerimist raskendas kapten Kliimani koostöövalmiduse puudumine ning kokkulepitud menetlustähtaegade eiramine,” ütles kaitseväe peaaudiitor Urmas Peterson. “Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem pole tänini esitanud 2003. aasta aastaaruande puuduvaid lisasid. See ei ole aktsepteeritav.”
Kaitseväe peaaudiitor tegi muuhulgas ettepaneku muuta arvete tasumise süsteemi, tagamaks kohustuste lahususe printsiip, nii et Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülemal ei oleks võimalik ainuisikuliselt sooritada pangas ülekandeid. Kohustuste lahususe printsiibi kohaselt jagatakse olulise majandusprotsessi toimingud erinevate isikute vahel, vähendamaks ja avastamaks püüdeid ebasihipärasteks rahakasutusteks.
Kaitseliidus tehtud auditi eesmärk oli vastata Riigikontrolli poolt Kaitseliidule 2003 aastal tehtud etteheidetele. Peaudiitor sai kaitseväe juhatajalt 2004. aasta kevadel ülesande viia Kaitseliidus läbi audit.
Petersoni sõnul on Kaitseliit osa vigu juba parandanud
Kaitsejõudude Peastaabi siseauditi osakonna auditiaruanne Kaitseliidu 2003 aasta finantstegevuse kohta asub aadressil: http://www.mil.ee/files/kl_finantsaudit.doc