Eesti kaitseväe juhataja saab oma visiidi käigus ülevaate olukorrast Gruusia okupeeritud aladel, Gruusia reserv- ja mobilisatsioonisüsteemist ning 2017. aasta kevadel taastatud ajateenistusest. Lisaks on plaanis külastada visiidi jooksul ühisõppust NATO-GRUUSIA 2019 ning Gruusia erioperatsioonide väljaõppebaasi. Samuti asetab kindralmajor Martin Herem pärja Gruusia langenud kangelaste memoriaalile.
„Me toetame endiselt Gruusia lähenemist NATOle,“ ütles kindralmajor Martin Herem lisades, et Gruusia on pikka aega üles näidanud oma suurt pühendumist panustada NATO erinevatesse operatsioonidesse. Vaatamata vastasseisule Ukraina ja Venemaa vahel, mis on pingestanud olukorda Mustal merel, kus Venemaa on astunud agressiivseid samme Ukraina vastu.
„Must meri omab suurt strateegilist tähtsust ja me peame kaasama Gruusia NATO diskussioonidesse, mis puudutavad regiooni turvalisust,“ ütles kindralmajor Herem.
Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet alates 1992. aastast, mil kahe riigi vahel sõlmiti diplomaatilised suhted ning alates sellest on Eesti poliitiline toetus Gruusiale olnud järjepidev. Eesti toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ja panustab Gruusia Euroopa Liidu ja NATO suunalisse integratsiooni. Nii on Eesti Gruusiale jaganud oma reformikogemusi arengukoostöö projektide kaudu – Gruusia riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamine, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumine, kutsehariduse reformine ja riigi haldussuutlikkuse tõstmine, samuti Euroopa Liidu nähtavuspoliitikat puudutavaid projekte.
Näiteks 2016. aasta märtsis sõlmisid Kaitseväe ühendatud õppeasutus (KVÜÕA) ja Gruusia riigikaitseakadeemia vastastikuse mõistmise memorandumi, mis väljendab kahe õppeasutuse häid suhteid ning on olnud edaspidise koostöö alustalaks. See on andnud võimaluse nii Eesti kui Gruusia allohvitseridel käia end vastastikku täiendamas.
Kuid peale teadmiste jagamise antakse teineteisele ka praktilist abi. Näiteks on Eesti ja Gruusia allohvitseride väljaõppe süsteemid üsna sarnased, mistõttu pakuvad Eesti välja töötatud süsteemid neile suurt huvi. Enim just väljaõppekavasid puudutavad süsteemid, nagu allohvitseride ja ohvitseride väljaõppe sidumine, rotatsiooniplaanid ja karjäärimudelid.
Samuti toimub ka pidev koostöö Gruusia rahvuskaardi ja Eesti kaitseliidu vahel, kus Gruusia on võtnud arvesse Eesti soovitusi reservistide osas. Lisaks on Eesti eksperdid aidanud Gruusias luua rahvuskaardi koolituskeskuse ja koostööd on tehtud ka ohvitseride koolitamisel. Ka on Gruusia ohvitserid osalenud suurõppusel Siil ning Eesti sõdurid käinud Gruusias NATO õppustel.
Gruusia ise on välja toonud, et neil on Eesti läbitud väljakutsetest palju õppida ning tulevikus saab olema üheks sääraseks suureks väljakutseks küberturvalisus, milles loodetakse nii Eesti teadmistele kui praktilisele abile.