Austatud härra president!
Härra Riigikogu esimees!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid, kaitseväelased, daamid ja härrad!
Täna on siin Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 83. aastapäeva auks paraadiks üles rivistatud Eesti sõdurid. Nad seisavad siin sini-must-valgete lippude all, seljas Eesti vorm ja hoiavad käes relvi, mille neile on usaldanud rahvas. Samamoodi seisid Eesti sõdurid Tallinnas Vabadussõja ajal, esimesel iseseisvuspäeva paraadil.
Just tänased veteranid, kaitseväelased, kaitseliitlased ja noorkotkad kannavad edasi seda vaimu, millega Vabadussõja tulest toodi välja Eesti riiklik iseseisvus. See on ühtpidi suur au ja teisalt valus kohustus. Ligi poolteist aastat väldanud Vabadussõjas andis Eesti rahva sajandipikkuse unistuse, iseseisva Eesti riigi, eest elu 3588 meest. Mälestus Eesti iseseisvuse eest langenud sangareist ei kustu.
Vabadussõja legendaarne juht kindral Johan Laidoner ütles 1939. aastal: “Oleme oma riikliku elujulguse pärinud Vabadussõjalt. Vabadussõja ohvrid olid sellega lunastatud, et oleme suutnud oma rahvas säilitada seda moraalset väärtust. Seda väärtust peab kasvatama ja õhutama.”
Riikliku iseolemise julguse kasvatamine algab igast ühest meist. Igast kodanikust, tänasest koolipoisist ja koolitüdrukust, müügiesindajast ja põllupidajast, õpetajast ja kunstnikust, emast ja isast. Julgus olla vaba kodanik vabal maal algab armastusest oma lähedaste ja oma Eesti vastu.
Just sellelt pinnaselt võrsub kaitsetahe. Üks selle tahte väljendusi on ka tänane paraad. Niikaua kuni Eesti pealinnas Tallinnas peetakse iseseisvuspäeval Eesti kaitseväe paraadi, on Eesti riik. Korralikult väljaõpetatud Eesti sõdur on üks riikliku iseseisvuse kõige kindlamaid tagatisi. Muidugi ei suuda ükski rahvas iseseisvust säilitada ega riiklust arendada isolatsioonis. Ka Vabadussõja kõige raskematel hetkedel tulid meile appi hõimuvennad soomlased aga ka britid, taanlased, rootslased ja prantslased.
Nii ka nüüd, kui oleme taas saavutanud riikliku iseseisvuse. Oleme tänulikud meie heatahtlikele liitlastele Lääneriikidest. Nad on aidanud meid riikluse ja kaitseväe taastamisel nii nõu kui ka jõuga. Samamoodi, nagu see oli Vabadussõja päevil.
Kaitsejõudude selgeks sihiks ongi koostöövõimelisuse tõstmine meie liitlastega läänes ja eelkõige muidugi NATOs. Eesti ohvitserid juba töötavad NATO staapides, Eesti sõdurid tagavad NATO vägede koosseisus rahu Balkani püssirohutünnil. Siiski ei anna see veel põhjust piisavaks rahuloluks. Eelolev aasta kujuneb suhetes NATOga otsustavaks. NATO liikmelisuse saavutamine nõuab tõsist pingutamist nii kaitseväelt kui ka tervelt ühiskonnalt. NATOsse ei kutsuta mitte kaitseväge, vaid tervet riiki. Keegi ei tule meid vägisi kaitsma, kui me ise ennast kaitsta ei taha või ei suuda võetud kohustusi täita. Me peame olema edukad.
Edukuse on aluseks Eesti enda riigikaitse usutavus. Meie esimene ja kõige tähtsam ülesanne ongi kaitsevõime otsustav tõstmine. Peame senisest enam ja kiiremini tootma reservüksuseid.
Te ütlete, et Eesti on väike. Meil on vähe raha, meil on vähe inimesi ehitamaks üles suurt sõjamasinat.
Tõsi ta on.
Aga just seepärast peamegi iga maksumaksjalt saadud krooni kasutama võimalikult tõhusalt ja olema leidlikumad, kui mõne rikkama riigi kodanikud. Seepärast peamegi leidma igale kodanikule sobiva koha riigikaitse vallas. Seepärast peamegi looma ühisrinde meid kammitseva halli keskpärasuse vastu ja alustama intellektuaalset reformi kaitseväes.
Seepärast ei saa ega tohi sallida kaitsejõudude tõmbamist päevapoliitika tallermaale. Õnneks see viimane oht Eesti kaitsejõude ei seira.
Meid ühendav Vabadussõja vaim tõstab meid kõrgemale päevapoliitilistest nääklustest ega luba lasta silmist meie peaeesmärki.
Meie jõupingutuste tulemus sõltub iga kodaniku, sõduri, allohvitseri ja ohvitseri panusest. Pole vaja jagada ohvitsere maaväe, mereväe, õhuväe, piirivalve, päästeameti Kaitseliidu või reservohvitseride omaette suletud kastidesse. Me kõik oleme Eesti Vabariigi ohvitserid. Meie teenistusel on ühine eesmärk. Just ohvitserkonna ühtsus annabki jõu, mida meil oma sihtide taotlemiseks ja peaeesmärgi saavutamiseks tarvis läheb.
Meie sõnum maailmale saab olla ainult üks! Eesti ei anna kunagi alla! Eesti ei loovuta kunagi iseseisvust!
Elagu Eesti Vabariik!