Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots määras brigaadikindral Alar Lanemani alates 3. märtsist kaitseväe operatiivülemaks.
Brigaadikindral Alar Laneman hakkab alates 3. märtsist täitma ka maaväe ülema kohuseid. Seni maaväe ülema kohuseid täitnud maaväe staabi ülem kolonel Indrek Sirel jätkab teenistust maaväe staabi ülema ametikohal kuni juunikuuni, mil asub õppima USA Army War Collegesse Marylandis, mille on teiste hulgas lõpetanud ka kindralleitnant Johannes Kert.
Brigaadikindral Alar Laneman lõpetas hiljuti õpingud Londoni Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis olles esimene Eesti ohvitser, kes on selle õppeasutuse lõpetanud.
Kuninglik Kaitseuuringute Kolledž on maailmas kõrgelt hinnatud õppeasutus, kus on võimalik omandada sõjalise hariduse kõige kõrgem tase. Londoni kesklinnas asuv kolledž on osa Ühendkuningriigi Riiklikust Kaitseakadeemiast (National Defence Academy). Kolledži eesmärgiks on arendada Suurbritannia ja välisriikide ohvitseride ning riigiametnike analüütilisi oskusi kaitse- ja julgeolekuvallas ning strateegilist visiooni.
Kursusel osalejad on valdavalt koloneli või kindrali auastmes ohvitserid, lisaks ka riigiametnikud, diplomaadid.
Aastatel 1998 kuni 2001 aastal õppis Laneman Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemias. Varem on Alar Laneman lõpetanud Tallinna Kõrgema Ehitusvägede Poliitsõjakooli.
Alar Laneman alustas teenistust Eesti kaitseväes esimese kaitseväe üksuse, Kaitsejõudude Peastaabi staabikompanii ülemana 1991. aastal. Muu hulgas võttis see üksus Lanemani juhtimisel okupatsioonivõimude käest üle allveelaeva Lembitu.
Aastatel 1992-94 teenis Laneman Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ülema ametikohal. 1994. aastal sai temast esimene Eesti kaitseväe välisoperatsioonidel osalemiseks mõeldud üksuse Rahuvalve Üksikkompanii ülem. Aastatel 1995 kuni 1998 oli ta Eesti, Läti ja Leedu ühise elukutselise üksuse Balti Pataljon (BALTBAT) ülem.
2001- 2002. aastani oli Laneman maaväe staabi ülem, 2002 kuni 2007 Kaitsejõudude Peastaabi ülem.
Brigaadikindrali auastme andis Vabariigi President Alar Lanemanile 2005. aastal.
Vabariigi President on brigaadikindral Alar Lanemani teeneid Eesti riigikaitse ülesehitamisel hinnanud Kotkaristi III ja IV klassi teenetemärkidega.
Eestil on seni olnud ainult üks maaväe ülem. Vabariigi President nimetas kindralleitnant Johannes Kerdi 2000. aastal maaväe ülemaks ja Kert teenis sel ametikohal kuni aastani 2002. Hiljem on maaväe ülema kohuseid täitnud maaväe staabi ülema ametikohal teeninud ohvitserid.
Praegu kehtiva põhiseaduse kohaselt nimetab Vabariigi President kaitseväe juhataja Riigikogu ettepanekul ning kaitseväe juhtkonna vabariigi valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul. Kaitseväe juhtkond koosneb maaväe mereväe õhuväe ja kaitseliidu ülematest ning kaitsejõudude peastaabi ülemast.
President on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhimõtteliselt põhiseadust riigikaitse juhtimise osas. Muudatusettepaneku üheks osaks on ka kõrgemate kaitseväelaste ametisse nimetamise korra muutmine nii, et edaspidi nimetaks Kaitseväe Juhataja ametisse vabariigi valitsus, kaitseväe juhtkonna aga kaitseminister.
Brigaadikindral Alar Lanemani määramine operatiivülemaks ja maaväe ülema kohusetäitjaks on kooskõlastatud kaitseministriga.