Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts kirjutas teisipäeval alla käskkirjale maaväe staabi moodustamise kohta, kinnitas maaväe staabi struktuuri ning määras kindralleitnant Johannes Kerdi maaväe ülema kohusetäitjaks.
Vastavalt põhiseadusele peab kaitseväe juhtkonna valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul nimetama president. Kaitseväe juhataja tegi teisipäeval esildise kindralleitnant Kerdi maaväe ülemaks nimetamiseks.
“Täna on ajalooline päev,” ütles kontradmiral Tarmo Kõuts maaväe staabi ruume avades. “Eesti põhiväeliik maavägi saab täna endale staabi. Peastaabil on olnud seni liiga palju ülesandeid. Staabireformi üks olulisemaid etappe, maaväe staabi loomine, aitab mõtestada kogu kaitseväe juhtimist ning muudab kogu juhtimisprotsessi loogilisemaks.”
Enne staabireformi pöördusid väeosad pidevalt jalaväe ja kogu maaväe probleemidega operatiivosakonda, nüüd pärast maaväe staabi loomist saab peastaabi operatiivosakond keskenduda strateegilisele ja operatiivsele planeerimisele.
Kõutsi sõnul on maaväe staabi üheks esimeseks ülesandeks alustada kahe kaitseringkonna loomist, kohe, kui kaitseministeerium on andnud peastaabile üle riigikaitse osakonnad. Riigikaitse osakondadele tuginedes saab maaväe staap formeerida kaitseringkondade personaliosakonnad ning alustada kaitseringkondade staapide loomist.
Tuleva aasta jooksul võtab maaväe staap üle maaväe väeosade juhtimise. Maaväe staabi ajutised ruumid asuvad Tallinnas, Jõe 5 VI korrusel.
Kindralleitnant Johannes Kert (41) on lõpetanud USA Armee Sõjakolledzi, Soome Riigikaitse Kõrgkooli Eesti Kaitsejõudude juhtkonna erikursuse, kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursused Marshalli Instituudis ja Tartu Ülikooli. Johannes Kert on olnud kaitseväe juhataja nõunik, kaitseväe juhataja, Katseliidu ülem, Kuperjanovi pataljoni ülem ja Kaitseliidu operatiivosakonna ülem.