Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts rõhutas täna õhtul Estonia Kontserdisaalis peetud Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu 85. aastapäeva kontsertaktusel oma kõnes, et kaitseväe tegevuse prioriteet on lõimumine NATOga.
„Eesti kaitseväe tegevuse absoluutne prioriteet on lõimumine NATO sõjalise struktuuriga,“ ütles kaitseväe juhataja.
Kaitseväe juhataja tänas oma aastapäeva kõnes naisi, mehi, sõdureid, kaitseliitlaseid, piirivalvureid, reservväelasi, ametnikke, poliitikuid, NATO liitlastest sõpru ning kolleege Skandinaaviamaadest, kes on oma tegevusega andnud panuse riigikaitse ülesehitamisse.
Kõneldes riigikaitse olemusest 21. sajandil, rõhutas viitseadmiral Kõuts, et riigikaitse ei ole vaid relvad ja sõdurid, vaid majandus, keskkond, tsiviilkaitse, sotsiaalsfäär, ühesõnaga kõik see, mida võib käsitleda sõnaga totaalkaitse. See on kaitse, mis kaitseb tervet elanikkonda psühholoogiliselt, kaitseb ka mittesõjaliste katastroofide eest ja seob ühiskonda.
Viitseadmiral Kõutsi sõnul võime Eesti valitsusasutuste, rahvaväe ja Kaitseliidu 85. aastapäevakuul tõdeda, et oleme ajaloolt piisavalt õppetunde saanud ja kogemuste võrra rikkamad ning valmis kandma NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõudude kohustusi.
Täna, 85 aastat tagasi 16. novembril 1918 kuulutas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus välja kutselistele sõjaväelastele ja arstidele kohustusliku ning teistele vabatahtliku mobilisatsiooni. Neli päeva varem, 12. novembril 1918, oli Ajutine Valitsus otsustanud luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganina loodi Peastaap kindralmajor Andres Larka juhtimisel. Veel päev varem, 11. novembril oli Ajutine Valitsus andnud seadusliku aluse Kaitseliidule.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne terviktekst