Kohtumise üks peamisi teemasid oli koostöö korraldamine sõjaolukorras. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Terrase sõnul peab riikidevaheline õigusruum olema reguleeritud selliselt, et see võimaldaks kiirelt reageerida. „Oleme arutanud, kuidas oleks võimalik korraldada meie koostööd sõjaolukorras piiriüleselt nii, et seadustega mitte vastuollu minna.“
Samuti arutasid kaitseväe juhatajad NATO Varssavi tippkohtumisega seonduvaid küsimusi, said ülevaate vabatahtlikest riigikaitselistest organisatsioonidest, Balti pataljoni tegevusest ning erioperatsioonide alase koostöö arendamise olukorrast ja Balti Kaitsekolledži tulevikuplaanidest. 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm tutvustas ringkäigul mobilisatsioonisüsteemi toimimist ning jalaväebrigaadi viimaseid arenguid.
Eesti, Läti ja Leedu panustavad 2016. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon. Pataljoni juhib Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid.