Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab teisipäeval, 4. novembril Brüsselisse, et osaleda Euroopa Liidu Sõjalise Komitee korralisel töökohtumisel.
4. – 5. novembrini osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide ja liitumiskutse saanud riikide kaitsevägede juhid Sõjalise Komitee kohtumisel, millel kinnitatakse komitee järgmise poole aasta tegevuskava, samas arutatakse võimekuste saavutamist ning Euroopa Liidu uue sõjalise eesmärgi (Headline Goal) koostamist aastani 2010.
Liitumiskutse saanud riikidelt oodatakse oma sõjaliste võimekuste täpsustamist Euroopa Liidu sõjalise võimekuse koondandmebaasi tarvis.
Lääne-Euroopa Liidu peasekretär Javier Solana räägib kohtumisel võimalikest sõjalistest tagamõtetest Euroopa Liidu julgeolekustrateegias ning valitsustevahelise konverentsi tulemustest.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
Kaitseväe juhatajat saadab visiidil Eesti alaline sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures kindralleitnant Johannes Kert.
1999. a lõpul võeti Helsingi Euroopa Ülemkogul vastu otsus, millega kiideti heaks Euroopa Liidu sõjaline peaeesmärk Headline Goal luua Euroopa Liidu kiirreageerimisjõud. Peaeesmärk nägi ette, et Euroopa Liit peab 2003. a olema võimeline lähetama 60 päeva jooksul kriisipiirkonda 50 000 kuni 60 000 inimest ning tagama missiooni ülalpidamine vähemalt ühe aasta vältel.
Eesti poolt pakutud panus oli kergrelvastusega jalaväepataljon alates 2005. a, sõjaväepolitsei üksus, demineerimismeeskond, tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) spetsialistide grupp ning kolm miinitõrjelaeva.