“Sain taas kinnitust, et lahingtankidel on kindel roll kaasaegses lahingus, võimalikuks hankeks ressursside leidmine tulevikus on iseküsimus,” ütles Terras. Kaitseväe juhataja sõnul peab kaitseväe üles ehitamine toimuma loogiliselt ja arvestades olemasolevaid võimalusi. “Peame tagama pideva kaitsevõime kasvu nii, et see oleks kooskõlas meie endi oskuste ja võimete arenguga,” lisas ta.
Bradley lahingumasinat testides märkis kaitseväe juhataja, et Eesti valitsuse otsus hankida esmajärjekorras moodsad jalaväe lahingumasinad oli ainuõige. “Koos mehhaniseeritud brigaadi soomusvõime tõusuga peame hankima kolmanda põlvkonna tanktõrjekompleksid Javelin ja loomuliku arenguna tegelema ka keskmaa õhutõrje võime loomisega.”
Kindralmajor Terras kohtus samas sõjaväebaasis asuva USA armee 3. korpuse ülema kindralleitnant Mark Milley ja 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülema asetäitja kolonel Viet Luongiga. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal üks NATO reageerimisjõudude valmiduses olevaid üksusi, mis osaleb eeldatavalt sügisel Euroopas korraldatavatel õppustel koos Eesti kaitseväelastega. Kaitseväe juhataja ja brigaadiülema asetäitja arutasid võimalikku koostööd ja ühiste õppuste kava, kuna ka Scoutspataljon valmistub osalema NATO reageerimisjõududes 2016. aastal.
1. ratsaväediviis on Ameerika Ühendriikide kuulsamaid ja hinnatumaid soomusvõimega üksusi, mille löögijõud on samalaadsete seas üks maailma võimsamaid. Üksus on valmis vajadusel mõne kuu jooksul saabuma Texasest täisvarustuses Euroopasse.
Operatsioonil Iraagi Vabadus teenis Eesti jalaväerühm 2004. aastal 1. ratsaväediviisi alluvuses.
Kindralmajor Riho Terras on kuni 13. juunini ametlikul visiidil Ameerika Ühendriikides, neljapäeval kohtub ta Ameeerika Ühenriikide staabiülemate komitee esimehe kindral Martin Dempseyga.