Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste 80. aastapäeva tervituses, et tänased kadetid, ohvitserid ja kaadriallohvitserid loovad Eesti kaitsetahte.
“Ohvitserid ja kaadriallohvitserid on otseselt kaitsetahte loojad, kui soovite siis selle müüri vundament, mis meie rahvast kaitseb. Vaid kõrge moraaliga ja pädevad juhid suudavad kasvatada üha uusi põlvkondi sõjalisi juhte,” ütles viitseadmiral Kõuts õppeasutuste pidulikul aktusel. “Teie, tänased kadetid, peate tõusma ja välja vahetama meid, erineva taustaga ohvitsere, kes tulid lippude alla siis kui taasiseseisvunud Eesti seda kõige rohkem vajas. Teie teenistuseks saab olema Eesti rahvuslike huvide kaitsmine NATOs ja alliansi ühiste eesmärkide saavutamine.“
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi (KVÜÕA) õnnitlesid pidulikul aktusel ka kaitseminister Margus Hanson ning haridus- ja teadusminister Toivo Maimets. KVÜÕA ülem kindralmajor Ants Laaneots andis ülevaate õppeasutuste ajaloost.
Täna, 29. septembril tähistavad KVÜÕA oma 80. aastapäeva.
Aastapäevaüritused algasid täna piduliku aktusega KVÜÕA aulas. Kell 16.45 avati KVÜÕA muuseumis näitus ennesõjaaegse Eesti Vabariigi aegse sõjalise hariduse ajaloost.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sünnipäevaürituste raames oodatakse laupäeval, 30. augustil kell 11.00 – 14.00 kõiki huvilisi avatud uste päevale (Tartu, Riia 12). Külalistele viiakse läbi ekskursioonid ja demonstratsioonesinemised. Sõjakooli kadetid tutvustavad õppetöös kasutatavaid relvi, tehnikat ja varustust. Pakutakse sõdurisuppi. Muuseumis on avatud sõjalise hariduse ajalugu tutvustav näitus.
Esmaspäeval, 1. septembril kell 10 alustatakse aulas pidulikult uut õppeaastat. Avaloengu peab Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. Kell 12 – 13 toimub Kõrgema Sõjakooli pidulik jalutuskäik Kaitseväe Orkestri saatel Tartu linnas. Algusega kell 12.20 viiakse Raekoja platsis läbi pidulik rivistus. KVÜÕA õppurkoosseisu tervitab Tartu linnapea Andrus Ansip.
KVÜÕA loodi 1923. aastal ja sellest sai ainuke institutsioon, mis ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal korraldas eesti soost ohvitseride väljaõpet. Tollal kuulusid KVÜÕA koosseisu Kõrgem Sõjakool, Sõjakool, Tehnikakool ja Lahingukool. Kuni 1940 jõuti kokku koolitada üle 12 000 ohvitseri.
Eesti taasiseseisvumise järel sai võimalikuks KVÜÕA taasasutamine. Praegu on KVÜÕA-st kujunenud kaasaegne ja arvestatav sõjaväeliste juhtide koolitamise keskus. KVÜÕA on Eestis ainuke riigikaitseline kõrgkool, mille üliõpilasi (kadette) valmistatakse ette sõjaväeliseks karjääriks. Õpe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jaguneb põhi- ja keskastme-kursuseks. Põhikursus kestab kolm aastat ning selle eesmärgiks on anda kadettidele baasteadmised ja -oskused rahuaja rühmaülema ja sõjaaja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ning teadmised valitud sõjalisel erialal ja ohvitserile vajalike tõekspidamiste omandamiseks. Valida on võimalik jalaväe-, tagalateenistuse-, side-, pioneeriteenistuse-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja piirivalve erialade vahel. Kursuse lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste. Sellega on kadetid saanud rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal. Pärast mõneaastast teenistust väeosas on võimalik astuda keskastme-kursusele, mis kestab kaks aastat ja mille järel on lõpetajal tulevikus võimalik saada magistrikraad. Keskastmekursuse lõpetamine on ka eelduseks kandideerides edasi õppima Balti Kaitsekolledžisse.