Täna reservõhutõrjepatarei lahinglaskmisi inspekteerinud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots toob kõigile reservväelastele eeskujuks õhutõrjujate kõrget kaitsetahet ja üksuse tugevat sisemist sidet.
“Õhutõrjepatarei kaitsetahe ja meeskonnavaim on eeskujulikud,” ütles kindralleitnant Ants Laaneots. “Reservõppekogunemisest ei jäänud kõrvale isegi need sõdurid, kellel oleks olnud piisavalt vabandusi ja põhjendusi mitte kohale tulla. Need mehed mõistavad, et kaitsevõime tagamine saa olla üksnes kaitseväe ülesanne, iga reservväelane, üksikisik ja organisatsioon saab anda oma panuse riigikaitsesse.”
Kindralleitnant Ants Laaneots sõnas, et ajateenistuses õpitu tuli reservväelastele kiiresti meelde ning õhutõrjepatarei oli lühikese ajaga lahinguvõimeline. Kindral Laaneotsa sõnul annab see selge märk Eesti reservarmeele tugineva riigikaitsemudeli toimimisest.
Koos kaitseväe juhatajaga inspekteerisid laskmisi Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli ja Maaväe ülem kolonel Urmas Roosimägi.
Kaheraudsest 23 mm õhutõrjekahurist ZU 23-2 lasti erinevatel distantsidel asuvaid maasihtmärke. Õhutõrjujad alustasid lahinglaskmisi kahuri abirelvast õhusihtmärgi pihta laskmisest. Õhusihtmärgiks oli mudellennuk, millele saadi edukalt pihta. Õhutõrjekahurist said lasta kõik õppekogunemisele tulnud reservõhutõrjemeeskondade liikmed.
Õppekogunemist läbi viinud Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu jäi reservväelaste laskeoskustega rahule.
„Laskmised läksid väga hästi ja on näha, et omal ajal ajateenistuses treenitu on meestel veel lihastes olemas ning õpitu tuleb väga kiiresti meelde,“ ütles major Tikerpuu. „Paljud mehed on minu käest juba küsinud, millal neid jälle õppekogunemisele kutsutakse.“
Tänased õhutõrjekahuri laskmised olid kulminatsiooniks 2. veebruaril alanud õhutõrjepatarei reservõppekogunemisele. Homseni vältavale õppekogunemisele tuli kohale terve vajaminev õhutõrje üksuse koosseis ning veel enamgi reservsõdureid.
Õppekogunemise eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus. Kokku on õppekogunemisele kutsutud ligi 150 reservväelast. Enamus õppekogunemisele kutsututest läbis ajateenistuse 2005. aastal.
Sellel aastal kutsutakse erinevatele õppekogunemistele kaitseväes ja Kaitseliidus ligi neli tuhat reservväelast. Arvuliselt suurima õppekogunemine korraldab juunis Lõuna Kaitseringkond, kui tuhatkond reservväelast harjutavad jalaväepataljoni koosseisus Lõuna-Eestis.