Austatav härra president!
Härra Riigikogu esimees!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased!
Kaasmaalased!
Eesti esimene president Konstantin Päts tõdes pärast Vabadussõda, et meile ei antud vabadust teiste armust, me oleme selle endale ise kätte võidelnud.
Võidetud Vabadussõda on Eestile oluline kahel põhjusel. Esiteks rahvaväe saavutatud võit, mida kroonis Tartu rahuleping, tegi teoks meie rahva ammuse unistuse iseseisvast Eesti riigist. Teiseks hakkas Eesti uskuma endasse, saades vaimselt vabaks orjalikust mõttelaadist ning jättes minevikku kõik need jutud 700-aastasest pimedast orjaajast. Vabadussõja tules sündis ja karastus noore Eesti riigi rahvavägi, mida taas vaba Eesti teab kaitseväena.
Vabadussõja sõnum püsib üle aegade. Selle väite ilmekaks tõestuseks on hiljuti valminud ja erinevaid põlvkondi kõitnud filmi “Nimed marmortahvlil” edu. See film puudutab täpselt ja tundlikult meid kõiki, sest see film on meie rahva iseolemise tahtest, selle nimel peetud võidukast võitlusest, meie kangest vaimust ja meie rahvaväest.
Selle sama Vabadussõja võitnud rahvaväe sõdurid on rivistunud täna siin Vabaduse väljakul üles Eesti Vabariigi 85. aastapäeva paraadiks. Kaasmaalased, kinnitan teile, Eesti noored kaitseväelased ei ole millegi poolest vähem patrioodid ega vaimult nõrgemad kui need vaprad koolipoisid, keda nägime saatuslikele valikutele silma vaatamas filmis „Nimed marmortahvlil.“
Eilsed keskkoolilõpetajad, tänased sõdurid ja tulevased reservväelased, kes täna rivis seisavad, on paremini välja õpetatud ja kindlasti mitte nõrgema motivatsiooniga, kui koolipoisid Vabadussõjas, sest kaitsevägi on rahvavägi ja vaba rahvas tahab oma riiki kaitsta.
Täna seisab väike Eesti ja tema rahvavägi silmitsi uute väljakutsetega.
Riigikaitseaasta 2002 läheb iseseisva Eesti riigi ajalukku eelkõige kui aasta, millal Eesti sai kutse liitumiseks Põhja-Atlandi Alliansiga, maailma võimsaima kollektiivse kaitseorganisatsiooniga.
Esimest korda hakati NATOsse astumisest kui meie ühisest pürgimusest avalikult rääkima juba 90ndate aastate alul. See ei jäänud pelgaks soovmõtlemiseks. Selle kava järjekindel elluviimine kasvatas Eestile riigimehelikku tarkust. Saime julgustava näite, milleks oleme võimelised, kui tegutseme üksmeeles.
Nüüd on Eesti sisenemas esmakordselt täiesti uude julgeolekuruumi. Me ei ole enam üksi, nagu olime jäänud 1939. ja 1940. aastal.
Maailm on küll muutunud, aga meiegi oleme suutnud muutustega kaasas käia. Täna võime me täie kindlusega nimetada oma liitlasteks riike ja rahvaid, kes jagavad meiega samu väärtusi ja kellega meie jagame samu väärtusi. Need on rahvad, kellele on kallis vabadus, demokraatlik riigikord ja inimõigused.
NATO kutse saamine on kogu Eesti rahva saavutus. Kutse saamine on Läänemaailma tunnustus eeskujulikult demokraatliku ühiskonnakorra rajanud Eesti rahvale.
Sellesse saavutusse on andnud oma panuse iga Eesti kodanik, iga maksumaksja. Kutse saamine ei ole pelgalt poliitikute, ametnike, ohvitseride ega kaitseväe võit. NATOga ühineb riik ja see on rahva otsus. NATO liikmelisuse saavutamiseks kahe protsendi eraldamine sisemajanduse koguproduktist on olnud ja on tõsiseks majanduslikuks pingutuseks kogu meie rahvale. See kaks protsenti on suur raha, ent selle eraldamine riigikaitsele on eelkõige investeering julgeolekusse, mis muudab meie riigi ja majanduse veelgi stabiilsemaks, meelitab Eestisse investeeringuid ning pikaks perspektiivis parandab niiviisi meie kõigi elujärge. Iga kodaniku panus uue julgeolekukeskkonna tootmisesse on olnud ja on oluline.
Tänan teid, kaasmaalased, selle panuse eest!
Parafraseerides Eesti Vabariigi esimest presidenti Konstantin Pätsi — me ei saanud kutset NATOsse teiste armust, me oleme selle endile ise kätte võidelnud.
Osakem hinnata ka meie kõigi kaitseväelaste sihikindlat tööd sellise rahvusvahelise tugevusproovi saamisel. Kaitsejõud ja kaitseväelased on suutnud tõestada meie Lääne partneritele Eesti ja enda usaldusväärsust. Seda väidet kinnitavad näiteks eelmisel aastal Eestis korraldatud kolme rahvusvahelise suurõppuse õnnestumine, aga ka meie kaitseväelaste hea teenistus NATO staapides ja rahuvalvemissioonides Balkanil.
Moodsate kaitsejõudude ülesehitamine on nõudnud kaitseväelastelt päev päeva kõrval tõsist pingutamist ja tihti ka eneseületamist.
Oleme kasutanud väikeriigi eeliseid ning koondanud peastaabi ja väeliikide staabid ühte hoonesse, optimeerinud isikkoosseisu, loonud operatiivstaabi, brigaadi staabi ja kaitseringkondade staapide alged.
Üsna pea seadistab õhuvägi moodsa primaarradari, mis annab Eesti riigile esimest korda täiusliku pildi meie õhuruumist.
Praegu treenivad maaväe väljaõppekeskused 1. jalaväebrigaadi üksuseid, mis annavad NATO ekspertide osavõtul oma küpsuseksami maikuus suurõppusel koondnimega Kevadtorm. Eksamineeritav pea tuhandemeheline pataljoni võitlusgrupp läheb reservi Kalevi pataljonina.
Eesti kaitsejõud peavad tagama NATO liikmestaatusest tulenevate ülesannete esmase täitmise. Me peame kindlustama riigi sõjalise kaitse NATO liikmena ja andma väärika, see tähendab võrdelise ning optimaalse panuse ka teiste liikmesriikide kaitsele pärast NATOga liitumist.
Praegu on maailmas taas palju ärevust. Kuid terrorismi vari ei tohi katta rahu hoidvate riikide julgeolekupoliitikat. Maailma tõepoolest kiire muutumine, mure ja pingete eelaimdus ei tohi halvata meiegi otsustusvõimet ega eksitada moraalset kompassi. Sest selles, missuguseks kujuneb transatlantiline koostöö rahu hoidmisel Euroopas ja kogu maailmas, on oma osa täita ka Eestil. Seda üldsegi mitte tähtsusetut panust hindavad meie rahvusvahelised partnerid, ärme seda siis ka ise alahinda.
NATO kutse saamine on vaid teetähis teel kaitseorganisatsiooni täisliikmeks. Kutse saamise päev, 21. november 2002, on meile ajalooline, kuid mõistame – pingelangu ei või lubada, sest palju on veel teha.
Kaitsejõudude tegevuse peaeesmärk aastani 2008 on arendada välja kaitseväe operatiivstruktuur nõutava tasemeni, tagades Eesti sujuva ühinemise NATOga ning Eesti kaitsejõudude iseseisva kaitsevõimekuse.
Püstitatud eesmärkide saavutamiseks annavad meile raudse jõu kaine mõistus, sihikindlus ja omavahelisest koostööst sündiv sünergia. Kaitsevägi tähendab iseenesest meeskonda ja teenistus kaitsejõududes meeskonnatööd. Meeskond annab relvastatud üksusele hinge ja sisu. Annab selle vaimu ja väe, mida kurjus pelgab. Just sellist meeskonnavaimu suudab näidata ka meie Kaitseliit ja teised jõustruktuurid
Kohusetunne ja au ei ole meile loosungid, need on väärtused, mida endas kanname. Me kanname neid eesmärkide nimel, mille on püstitanud meile rahvas parlamendi kaudu.
Luban, et Eesti kaitsejõud annavad kõik endast oleneva ühiste väärtuste kaitseks ja ühise eesmärgi saavutamiseks.
Me ei tagane, ei väsi ega murdu. Me oleme kindlad liitlased.
Elagu Eesti Vabariik!